Ravi antikehadega: Tartu arstid otsivad leevendust koroonahaigetele

Asso Ladva, 12. detsember 2020

„Esimene patsient sai Covid-19 viiruse antikehadega vereplasma teisipäeva hilisõhtul, nii et meie uuring on alles päris alguses. Ühe patsiendi pealt ennustamine on tänamatu töö, hullem kui ilma ennustamine,“ ütleb Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juht doktor Juri Karjagin. Tema töörühm uurib, kas koroonaviirusega nakatunuid on võimalik ravida haiguse läbi põdenud inimeste veres leiduvate antikehadega.

„Me arvame, et haiguse läbipõdenud inimestelt võetud antikehadega vereplasma manustamine haigele võiks kergendada haiguse kulgu, aga me ei tea seda veel,“ sõnab Karjagin. Samas ei ole Tartu arstid ainsad, kes sellise ravi kallal töötavad, Karjagini teada käib maailmas praegu 140 sarnast uuringut.

Uuritavaid napib

Et antikehadega vereplasma ravi annaks efekti, tuleb haigele seda manustada esimese kümne päeva jooksul pärast haigestumist, selgitab Karjagin. Hiljem toodab organism juba ise antikehasid ja siis pole võõra valgu lisamisel mõtet.

„Uuritakse kahte rühma haigeid – pooled saavad antikehadega plasmat ja pooled ei saa,“ selgitab Karjagin. „Meil on uuringus praegu kolm haiget. Kaks on standardravil ja üks nii-öelda plasmahaige. 37 haiget on veel tarvis.“

Igapäevastest nakatunutest sobivad uuringusse üksikud. „Õnneks põeb enamik inimesi seda haigust suhteliselt kergelt ja haiglasse satub neist igal päeval ehk paarkümmend. Neist omakorda satub intensiivravisse vaid kaks-kolm. Kõige sagedasem kriteerium, mille järgi me ei saa inimesi enam uuringusse võtta, on see, et nad lähevad haiglasse siis, kui nende haigestumisest on möödunud juba rohkem kui kümme päeva.“

Vereplasma on kallis

„Ideaalvariandis tuleks antikehadega vereplasmat manustada enne kokkupuudet viirusega,“ räägib Karjagin. „Kuna haiguse kulg on enamikul kerge, siis on see – kui parafraseerida Reformierakonna ütlemist riiklike toetuste kohta – nagu lennukilt raha külvamine. Vereplasmat on vähe ja see on suhteliselt kallis.“

Vereplasma võimalikke loovutajaid võttis kevadel, pärast üleskutset, kliinikumiga ühendust ligi 300. Sealt tuli välja praakida need, kelle organismis oli antikehade tase madal, lisaks tuli järgida tavapäraseid veredoonorile esitatavaid nõudeid. Karjagini sõnul jõudis arstivisiidile 55 inimest ja neist plasma annetamiseni vaid iga viies.

„Alguses arvasime, et see osutub lihtsamaks,“ saab Karjagin tagantjärele tarkusena öelda. „Haigestunuid oli palju, kuid enamik põdes kergelt ja antikehade tase oli madal. Teoreetiliselt võiks verd võtta juba siis, kui inimene hakkab haiglast välja saama. Aga ta ei sobi veel doonoriks, sest ta ei ole päris terve. Loodame siiski, et saame ikka uuringu korralikult läbi viia ja sellest mingid järeldused teha,“ on Karjagin lootusrikas. „Iga ravimit tuleb katsetada konkreetse haiguse peal. Bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks on antibiootikumid, millega bakterid ära tappa ja sellist antikehade abil ravi pole seal tarvis. Aga ajalooliselt on vereplasma ülekannet ravina kasutatud küll. Gripi vastu on varem vereplasma manustamist kasutatud, kuid siis tuli vaktsiin ja korralik ravim ning need uuringud jäid väga väikseks. Esimese SARSi-puhangu ravimiseks kasutati samuti vereplasma ülekannet ja need uuringud oli päris optimistlikud, kuid SARS ise kadus kiiresti ja suuremad uuringud jäidki tegemata. Vereplasmaga ravimist on katsetatud päris edukalt leetrite, lastehalvatuse ja rõugete ravimiseks.“

„Selleks ajaks, mil meie oma uuringuga valmis saame, on maailmas lõpule viidud ilmselt teisi sarnaseid uuringuid,“ ütleb Karjagin. „Siis saab need tulemused kokku panna ja saab juba öelda, kas on kindlam vastus. Aga nagu sõnakõlks ütleb, et on tõde, vale ja statistika.“

OTSIB KOROONAHAIGETELE LEEVENDUST: Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja doktor Juri Karjagin tahab välja selgitada, kas antikehadega vereplasma manustamine muudab haiguse kulu kergemaks. (Maria Kilk)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?