JÄRGMINE METSASÕDA: loomakaitsjad panid kohtu abil hundijahi seisma

Asso Ladva, 12. detsember 2020

„Hundijahi piiramine on natuke lahtisest uksest sisse murdmise moodi, sest täpselt veel ei tea, kuidas sel talvel lumega on. Praktika näitas eelmisel talvel, et tervet limiiti ei lastudki ära. Kui see talv läheb samamoodi lumeta, siis poleks seda esialgset õiguskaitset vajagi,“ ütleb suurulukite uurija ja Tartu ülikooli dotsent Harri Valdmann hundijahti piirava kohtuotsuse kohta.

Tallinna halduskohus kehtestas MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse peale esialgse õiguskaitse ning vähendas hundijahi limiiti poole võrra – lubatud 140 hundi asemel tohib sel talvel lasta 72 hunti.

Miks kohtusse?

„Palusime peatada keskkonnaameti käskkirjaga reguleeritav hundijaht, sest laiaulatusliku hundijahi jätkamine ohustab liigi elujõulisust,“ ütleb jahi peatamise algatanud Eleri Lopp-Valdma. „Lisaks palume järgmistel jahihooaegadel arvestada küttimismahu määramisel teaduslikku põhjendatust.“

„Keskkonnaamet annab loa 140 hundi tapmiseks, mis on umbes pool Eesti populatsioonist,“ jätkab Lopp-Valdma. „Sellele, et hundi seisund ei ole soodne, ei pöörata käskkirjas erilist tähelepanu: hundi seisund on kuulutatud alusdokumentides soodsaks erilise teadusliku juurdluseta. Käskkirja tühistamine ei keela rakendada huntide kõrvaldamist konkreetsetest kahjukolletest erilubade alusel.“

„Mina selle üle küll ei põe, kõige muu jama kõrval on see väga väike asi,“ suhtub Järvamaa jahindusklubi president Mati Hõbemägi kohtuotsusesse rahulikult. „Kui asi nüüd ülekäte läheb ja hunte saab palju, eks meil on siis lihtsam küttida.“

„Ega meil täpseid andmeid hundi arvukuse kohta ju ei ole,“ tunnistab Valdmann. „Inimesed töötavad ja pingutavad, loevad ja arvutavad, kuid kohtu praegune otsus muudab riigi kompetentsi kaheldavaks.“

„Eestis huntide uurimise ja seiramisega tegelevad inimesed teevad oma tööd hästi ja siin ei ole etteheiteid,“ ei sarja Lopp-Valdma sugugi teadlasi. „Küsimus on selles, kui palju riik selleks tööks panustab ja inimesi palkab ning kui palju uuringuid rahastab.“

Hunt ei ela hästi

„Meie andmetel ei ole hundil hea olla,“ räägib Valdmann. „Me oleme teinud kõik selleks, et tema toidubaas hävitada. Metssigu on praegu hõredalt, kitsede arvukuse oleme ise alla viinud, sest ta jääb auto alla, põtra hunt ei võta. Huntide häirimist on ka palju, iga sihi peal kuskil midagi raiutakse.“

Valdmanni sõnul algas probleemi lahendamine valest otsast. Ahtaks jäänud toidulaud toob hundi inimeste majapidamistele järjest lähemale. Kui sutel oleks metsas piisavalt sõralisi murda, siis võiks hunte küttida ning neid jääks metsagi piisavalt elutsema.

HUNDIL EI LÄHE HÄSTI: Tartu ülikooli dotsent Harri Valdmann ütleb, et hundi peamine toit on sõralised, aga neid on Eestis väheks jäänud. (Aldo Luud)

„Nagu näitab meie uurimus, siis kümnendiku hundi saagist moodustavad kährikkoerad, kes on massiliselt kärntõves, seepärast kannatab ka hunt kärntõve käes,“ selgitab Valdmann. „Eks ta konkurenti ikka võtab, aga see, et tervelt kümnendik toidust on kährik, ei ole enam normaalne. Hundi peamiseks toiduks on ikka sõralised.“

„Kas sõralisi on ülekütitud?“ küsib Lopp-Valdma. „Vaadates keskkonnaagentuuri andmeid, võib tõesti oletada, et põtru ja kitsi on kütitud üleliia. Metssigade arvukus pole ka taastunud. Metssiga oli hundile põhiline toit. Hundikari, keda olen aastaid jälginud, hoiab ka sellesse piirkonda, kus liiguvad metssead.“

„Kui riik tahaks huntide heaks midagi teha, siis tuleks alustada sellest, et neil oleks korralik toidubaas,“ sõnab Valdmann. „Keskkonnaministeerium küll väidab, et huntidel on süüa piisavalt, aga meie uurimus tõestab vastupidist. Need on konkreetsed faktid.“

„Meil on siin kaks korralikku karja,“ läheb Hõbemägi sõnul Järvamaa huntidel hästi. „Alles hiljuti murdsid maha 15 lammast ja kiskusid viis lõhki. Peremehel oli küll kõik juhtnööride järgi tehtud – topelttara, elektritara ja kaks valvekoera, aga hundid said ikka ligi. Hunt on tark loom, kui ta tahab, saab ikka kätte.“

Tuleb inimese ligi

Valdmann ei pea küttimise peatamist päris õigeks, sest huntide ahtake toidulaud toob nad inimeste ligi. Kui sel talvel kütitakse vähem hunte, siis tulevad hundid järjest rohkem lambaid ja koeri murdma. „Sama oli Soomes näha, kus hundid tuiasid ümber majade,“ lisab ta.

„Mida rohkem inimene loodusesse sekkub, seda enam tekib ebamugavusi,“ kõneleb Lopp-Valdma. „Metssigade kadumisega tuli hunt rohkem kultuurmaastikule, kuna seal on hundi põhitoit ehk metskits. Kui kõrval on lambakoppel, siis loomulikult hunt võtab ka sealt, kui see pole aediku ja muuga kaitstud. Hunt saab oma saaklooma kätte ainult kümnel protsendil juhtudel ehk enamasti jääb ta ilma. Kuidas teile endale mõjuks, kui olete nädal aega põtra taga ajanud ja siis kaitsmata koplis seisab lammas?“

MIKS KÜTTIDA ÜHE AASTAGA POOLED HUNDID? Eleri Lopp-Valdma sõnul võib nii suure hulga huntide küttimine seada ohtu liigi püsimise. (Sven Arbet / Ekspress Meedia)

„Igaühel on oma mõtted ja igaüks võib vabalt teha seda, mida ta tahab,“ arutleb Hõbemägi. „Kõige selle juures tuleks fikseerida ka vastutus. Kui asi läheb hästi, on tore, aga kui läheb tuksi, siis peaks keegi ka selle eest vastutama. Praegu seda ei ole.“

„Täna sain ebameeldiva kõne, kus keegi härra lubas mulle tina anda, kui Lõuna-Eesti maadele satun,“ tunnistab Lopp-Valdma, et moodsale ajale kohaselt on ta juba sõimata saanud. „Ma olen jahimeeste mõnitamist saanud juba enne selle kaebuse tegemist. Ma üritasin jahiseltsidele seletada, et kui nende ohjamisalas on hundikari, kes ei tee kahju, siis palun ärge küttige neid. Ei suutnud sellist kokkulepete saavutada. Samas mitmed jahimehed on mulle öelnud, et toetavad mu ideed. Lambakasvatajad on ka helistanud, kuid nad on viisakad ja jutt on ilma emotsioonideta.“

Kokkuvõtteks ütleb Valdmann, et kõik märgid viitavad sellele, kuidas hundijahi teema kujuneb sama teravaks nagu on praegu metsaraiumise vaidlus – kaks eri meelt seltskonda annavad vastastikku tuld ja keskpõrandal kokku ei saada.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?