VIDEOINTERVJUU | Maia Vahtramäe ja Tanel Toomi esmakohtumine toimus kummalises kohas, nüüd on koos oldud pea seitse aastat

Anu Saagim | Video: Tatjana Iljina, 8. jaanuar 2021
"Hommikusöök staariga" restoranis Brasserie 11 - Anu Saagim Maia Vahtramäe

Minu hommikusöögi kaaslaseks prantslasliku puudutusega kohvik-restoranis Brasserie 11 on seekord lauljatar Maia Vahtramäe (29).

Maia, kuidas sul praegu esinemistega on?

Me teeme Põhja-Tallinnast Hannese ja Jaanusega kooliesinemisi, neid oli sügisel paar tükki. Enda viimase sooloesinemise tegin augusti lõpus. Mul oli detsember tegelikult esinemisi täis planeeritud, aga nüüd on see ootamatult vaba kuu.

On see kurb või tore? Ilmselt on ka jaanuar ja veebruar suhteliselt rahulikud kuud?

Ma ei teagi, kas kurb. Mul oli eelmine detsember väga töine ja veel jaanuar ning veebruar ka, isegi märts. Esinesime seni kuni veel sai. Pidime minema koosseisuga Põhja-Tallinn Saaremaale, sellele kurikuulsale võrkpalli lõpupeole esinema ja siis meid enam ei lubatud. Meie õnn. Aga alates sellest kevadest on kalender tühi olnud. Selline on olnud minu aasta 2020, mis on väga okei, sest eelnevad kaks aastat olid väga kiired.

Millest sa elad? Või elad mehe kulul?

Ei, mulle ei meeldi selline asi. Pigem üritan väga iseseisev olla ja käin ka päris tööl.

Mis on päris töö?

Ma töötan ühes ettevõttes projektijuhina, olen seal juba aasta olnud. Eelmisel sügisel lihtsalt tundsin, et tahaks lisaks muusikale midagi veel teha ja sattus nii, et sõbrad kutsusid enda juurde tööle. Tean neid alates 7. klassist, seega on super mõnus seltskond.

Mida sa projektijuhina teed?

Me teeme värbamiskampaaniaid sotsiaalmeedias, erinevatele ettevõtetele.

Kuidas see käib? Nii põnev! Kuhu te värbate?

Erinevatesse ettevõtetesse, kellel on parasjagu puudu kellestki.

Näiteks kui mina tahaks endale personaalset assistenti võimalikult väikese palga eest, kui üldse, toidu ja naeratuse eest näiteks?

Ei, selliseid asju me ei tee. Töötajaid me kottida ei luba. Töötajatesse peab väga hästi suhtuma, siis need kampaaniad toimivad ka edaspidi.

Lisaks laulja või assistend ametile oled ka paberitega rätsep.

Jah, ma teen kostüüme ka. Olen vist natuke liiga rahutu. Mulle meeldib ringi sebida ja teha erinevaid asju.

Maia Vahtramäe presidendi vastuvõtul (Kalev Lilleorg)

Eesti Vabariik 101 vastuvõtul imetleti sinu kaunist hiirekarva kleiti ja oh üllatust, see oligi sinu enda disainitud. Kas ka ise õmmeldud?

Ise õmblesin, ise konstrueerisin. Tegelikult Piret Puppart ikka natuke näitas ette ka, sest endale on väga raske disainida. Aga jah, keebiga maani kleit oli minu unistus. Aga halli värvi poleks ma ise valinud. Tegelikult oleksin palju lihtsama kleidi teinud, et vaikselt vastuvõtul ära käia. Et keegi mind ei märkaks, pildistaks ja pärast ei kommenteeriks.

Pean nentima, et väga vähestele sobib hall ja beež. Sina oled see üks vähestest, keda hiirekarva toon kaunistab.

Mina taas arvan, et eesti naistele hall toon sobib. Näiteks eelmisel aastal oli väga palju halli värvi kleite ja oli ilus küll.

Kas tulevikus võiksid disainida uhkeid kleite teistelegi? 

Olen õppinud mõlemat. Studeerinud nii naiste moodi, kui läbinud jätkursuse meeste rätsepatele. Pigem meeldib mulle teha asju meestele. Loomulikult on  ilusad ka lendlevad kleidid. Iga tüdruku unistus on printsessikleite teha, aga ilusate kleitide tegijaid on Eestis juba piisavalt. Ma ei tunne, et neid peaks juurde tootma. Mida rohkem rõivastega tegeleda, seda rohkem saad aru, et rõivatööstus on üks kõige suurem prügitootja ja reostaja üldse. 

Artistil on siiski kostüüme vaja. Ühe kleidiga aastast aastasse ei esine. 

Ei. Varem ostsin või tegin igaks esinemiseks midagi uut. Nüüd püüan pigem taaskasutada. Õnneks saame riided edasi kinkida või maha müüa. Mina viingi pigem taaskasutusse, müümisega ei viitsi väga tegeleda.

Kas oma elukaaslasele, Tanelile, oled ka midagi teinud? Vabariigi aastapäevaks olid talle igatahes halli lipsu õmmelnud.

Jah, lipsu ja salli. Tegin need enda kleidikanga ülejäägist. Peab ju kuidagi kokku sobima. Aga disainin ka mantleid ja jakke. Isegi ühe ülikonna tegin, aga selle tegemist peab veel pisut harjutama. Selleks, et head ülikonda teha, nagu meil koolis õpetajad ütlevad, peab neid kuni kümme tegema, kui üks lõpuks perfektselt selga istub. Tanel pole seda minu tehtud ülikonda vist selgagi pannud. See näeb okei välja, aga selga ikka pole pannud.

Eesti Vabariik 101, Maia Vahtramäe; Tanel Toom (Erlend Štaub)

Tegelikult on korralikult tehtud meeste ülikonnad väga kallid.

Jah, hind on käsitööna tehtud ülikonnal krõbe, aga mehed kannavad neid aastaid. 

Ainult kõhtu ei tohi ette kasvatada.

Mitte mingil juhul. 

Oma isiklikust ateljeest või rätsepatöökojast pole unistanud? 

Ikka olen. Enne koroonat liikusin sinnapoole. Aga praegu lihtsalt unistan ja teen plaane. Vaatan, võibolla järgmisel aastal samal ajal. 

Kui palju pandeemia teie pereelu pea peale pööras? 

Muusikuna oli mul väga keeruline. Mitmed ette planeeritud asjad öeldi viimasel minutil ära või muudeti ajagraafikut. Põhja-Tallinnas on üksteist inimest. Kõigi nende inimese graafik klappima saada, see oli keeruline. Samas mulle sobis, kui osa esinemisi ära jäi. Sain magada ja kodus olla. Näiteks suurpuhastust teha, ehituskauplusi kammida ja elamist pisut tuunida. 

Sul oli aega ka uusi lugusid teha. Hiljuti jõudis avalikkuse ette lugu armastusest. Seal räägid ajast, kui olid meeletult armunud ning kuidas armud tänaseni iga päev uuesti oma kallisse elukaaslasesse Tanel Toomi. Olete koos olnud päris pikalt.

Esimesed kroonikud olid aastal 2014.

Sinu loo tekst „See öö“ on äärmiselt avameelne: „Me kõik teame seda imelist tunnet, kui sa korraga tahad olla koos vaid selle ühe ja ainsa inimesega. Te jalutate kahekesi läbi öö, kuni hommikuni, teil on, mida teineteisele öelda ja koju jõudes tunned, kuidas su keha suriseb elevusest, suu on kõrvuni ja sa mõistad, et su elu muutus just praegu, see on maailma kõige erilisem tunne.“ See on äärmiselt kaunis armastusavaldus Tanelile.

Mida ausam, seda parem. Lugudega on see ka, et ei tahaks väga palju inimestele ette öelda, mida nad tundma peavad. Igaühel võiks oma side tekkida, kui tekib. Aga tegelikult ei peagi midagi tekkima.

Selles loos ütlen välja, millele mõtlesin, kui seda kirjutasin. Tegelikult on refrään Jaanus Saksi kirjutatud, ülejäänud minu poolt. Natuke aitas sõnu seada ka Hannes Agur Vellend, kes on loo muusika autor ning vahepeal käisid ka paar räpparit stuudiost läbi.

Kas laulsid loo enne selle ilmumist ka oma armsamale ette? Küsisid  tema arvamust selle kohta?

Eks ma ikka arutan nende inimestega, kes mulle tähtsad on.

Võtad sa neid kuulda ka?

Jah, ikka, aga nii palju kui tahan ja sobib. Tegelikult on see oluline, mida lähedased arvavad.

Eesti Muusika Karikas; Põhja-Tallinn; Maia Vahtramäe (Robin Roots)

Ansamblist Põhja-Tallinn lahkusid sa aastal 2013, armumine ei olnud siis põhjus?

Ei, see oli hoopis midagi muud. Põhjuseks ütlesin igasuguseid naljakaid asju. Ma ei ole meediaga suhtlemise osas kunagi aru saanud, mida ma täpsemalt tegema pean.

Võibolla olla vahelduseks aus?

Jah, mingist hetkest sain aru, et nii on kõige lihtsam, isegi kui tundub, et mitte. Ma ei räägi väga palju endast. Isegi ema ütleb mõnikord, et kuulis kuskilt, et mul tuli uus lugu välja, aga talle unustasin seda mainida. Teen nii mitut asja korraga ja siis ununevad asjad kergelt.

„Tegin ühe loo, tegin paar lugu, ah, tühiasi", see on nagu mõnel inimesel süüa hommikuks crossianti.

Mitte päris, aga peaaegu.

Mis oli siiski tegelik Põhja-Tallinnast äkitselt lahkumise põhjus? Kas suusad läksid risti, punt oli liiga suur või sai sul esinemistest kõrini? 

Ma väsisin lihtsalt ära. Olime Hip Hop Festivalil esinemas ja juba seal ütlesin, et ma enam ei tule. Olen küll nendega koos Pelgulinnas üles kasvanud, aga siiski väga teistsugusest keskkonnast. Isegi telekas mängib mul kodus vaikselt. Tunnen end hästi rahulikus ja pehmes keskkonnas.

Oledki hiireke?

Hiireke ma ei ole, muidu ma ju ei roniks lavale tagasi. Oleksin võinud öelda lõplikult, et nüüd on kõik. Ometigi läksin isegi näosaatesse. Ise käisin samal ajal tööl ja ülikoolis. Võtsin lihtsalt liiga palju korraga ette. Ühel hetkel ma enam ei jaksanud. Äkki avastasin, et ma ei suuda enam laulda normaalselt. Vajasin hädasti puhkust. Lisaks veel see keskkond. Jõuad hommikul kell kuus koju ja kell kaksteist on mingi intervjuu. See ring ei tahtnud lõppeda, muudkui pöörles edasi. Lõpuks ma ülikooli enam ei jõudnudki, sest olin nii väsinud. Otsustasin lihtsalt, et mul on oma aega vaja.

Ja siis hakati Põhja-Tallinnasse sinu asemikku otsima. See oli kohati isegi hale, sest kõiki võimalikke kandidaate hakati võrdlema sinuga. 

Mul oli nendest tüdrukutest väga kahju, kuna nad olid kõik kogenematud. Lõpuks valiti sinna väga noor inimene. Mäletan, kui olin ise 21 alustades ja see ei olnud lihtne. Naisena tundus see tohutult ebaaus, et bändi pürgivaid neiusid minuga võrreldi. Samas on see paratamatus. 

On see sinu arvates julm?

Mitte julm, aga ebaaus.

Olid meeste pundis ainuke naine. Kuidas sa nendega hakkama said? Esines seal ka šovinismi?

Ei, ma ei luba endaga inetult käituda. Arvan siiani, et koostöö alus on austus üksteise vastu ja see, et sa kuulad, mida teised sulle räägivad ja mida mina neile räägin. Ilma üksteise mõistmiseta ei saaks koostööd teha.

Aga jah, läinud ma sealt ühel päeval olin ja edasi ma nendega ei suhelnud. Väga soojade tunnetega ma Põhja-Tallinnast ei lahkunud, aga mitte ka riiuga. Aga poole aasta pärast tegin juba osade räpparitega koostööd. Mul tuli lugusid välja nii Kennethi, kui ka Ristoga, see ei olnud probleem.

Sa ikka ei saanud ilma selle laval olekuta hakkama? 

Tegelikult mulle väga meeldib laval olla. Kui näosaate pakkumine tuli, siis ma ehmatasin alguses väga ära, kuna see jõudis minuni väga imelikku teedpidi. Mitte produktsioonifirma Ruut ei pakkunud mulle seda, vaid hoopus Urmas Eero Liiv. Ühe korra käisin tal maal külas. Sattusin sinna sõpradega. Seal ta palus, et ma laulaks talle midagi, tema trepi peal. Ma siis laulsin, mille peale Urmas Eero ütles, et ta ei arvanud, et ma üldse laulda oskan. Kiitis, et laulan nii ilusti.

Kui Eero sulle halvasti ütleb, siis ei tasu seda pahaks panna, sest ta on aus. Ja kui ta ütleb sulle midagi hästi, siis seegi on väga aus. Mingi aja pärast helistas Kaupo Karelson ja uuris, et kas tahaksin näosaates osaleda. Olin nõus. Maiken vaatas mu ka korra üle. Tol hetkel sinna niisama ei saanud. Pooltuntud või mitte tuntud inimesed vaadati üle.

Saage tuttavaks, siin istub pooltundmatu artist.

No kuulge, selles saates olid ikka väga kogenud artistid, nagu Koit Toome, Kaire Vilgast, Nele-Liis Vaiksoo jne. 

Julgusest vajaka ei jäänud?

Kui juba lauluõpetaja Maiken ütles, et kõik on olemas ja et ma ei muretseks, siis võisin kindel olla, et mul pole vaja karta. Läksin saatesse hea meelega. Ma ei teadnud, mis minust seal saama hakkab, aga väga põnev oli.

Kuidas sul seal läks? Kaugele sa jõudsid?

Ei saagi nii öelda, et kaugele jõudsin. Finaali ma igatahes ei saanud, aga ega siis kedagi saatest välja ka ei visatud. Minu arust läks mul hästi ja mis põhiline, mulle väga meeldis.

Kas see tõstis sinu reitingut ka?

Ma ei tea, tähelepanu oli täpselt sama palju kui Põhja-Tallinna algusaastatel.  Instagram oli ka just tulnud, influenceri elust pole ma kunagi unistanud.  Instagram oli mul nagunii privaatne, sestap ei teagi, kas tõstis või mitte. Mingit statistikat ei pidanud.

Intervjuusid tehti kindlasti rohkem.

Huvi tunti küll rohkem ja uudiseid tehti ka.

Eesti Vabariik 101 vastuvõtt - Tanel Toom Maia Vahtramäe (Teet Malsroos)

Kuidas sa Taneliga tuttavaks said? Kas see oli peale näosaadet?

Jah.

Kuidas selline tutvumine käib? Ja mitte lihtsalt suvalise Taneliga, vaid ikka Tanel Toomiga.

Mina olin tema jaoks suvaline tüdruk ja tema oli minu jaoks suvaline Tanel, me ei teadnud kumbki teineteisest. Tutvusime peol vetsu järjekorras. Sõbranna teadis teda ja tutvustas meid. Nii me tuttavaks saimegi.

Kus see vets oli?

Telliskivis, see on väga tore koht, soovitan soojalt.

Kas Tanel teadis, kes sa oled?

Ei.

Kuidas vetsu järjekorras jutt ja tutvus areneb?

Lihtsalt hakkasime jutustama.

Kas kohe läks ka telefoninumbrite jagamiseks? 

Edasine on ajalugu. Suhtega on nii ja see on hea nipp - mida vähem sa sellest teiste inimestega räägid ja seda jagad, seda erilisem on see teile endale. Isegi kui me mõlemad olemegi avaliku elu tegelased, siis meie suhe ei ole avalik. Tema nendele proovikividele ei pea vastu panema.

Kaua teie kooselu on vastu pidanud?

Kevadel saab seitse aastat.

Kuidas see võimalik on? Tänapäeval on see suht pikk aeg.

Mul on lihtsalt väga lahe mees.

Ilmselt oled ka ise lahe.

Ma loodan. Tundub, et Tanelile meie suhe meeldib. Meil läheb koos kogu aeg toredamaks.

Teie suhe on stabiliseerunud, argipäev pole teid murdnud?

Ma arvan küll. Samas ei saa öelda, et stabiliseerub, sest mina saan ju järgmine aasta 30, nii tore. Koolikontserditel, mida me Põhja-Tallinnaga siiani teeme, seal lapsed küsivad pidevalt, et kui vanad me oleme. Ma  pigem väldin seda küsimust.

Sest lapsed võivad minestada, et nii vanad olete?

Poisid võivad julgelt oma vanust öelda, õnneks Jaanus on minust natuke vanem. Minul on see pigem kasvamise periood olnud. Ma ei ole enam sama inimene, kes ma olin 21-22. aastaselt. See seitse aastat on olnud minu kujunemise aeg. Tanelile režissöörina kindlasti põnev kõrvalt jälgida.

Kas tädid juba küsivad, et millal need pulmad ka noorpaaril tulevad?

Tädid ei küsi, pisikesed tüdrukud küsivad. Mina ise arvan, et sellistel asjadel on oma õige aeg.

Millal on õige aeg?

Ma ei tea, seda pulma asja peab Taneli käest küsima.

Tema peaks ettepaneku tegema?

Jah, me oleme vanamoodsad.

Tänapäeval võib ka naine ettepaneku teha.

Kingin näiteks kalli kella ja küsin? Ei, meil see kindlasti ei toimiks.

Aga proovi.

Ei.

Aja minu kaela.

Mina ei taha suurt pidu, see ei ole minu jaoks väga tähtis.

Sugulaste ja tuttavate jaoks ju on. Kui suur on teie sugulaste ring?

Oleme kumbki kolmelapselisest perest. Mul on õde ja vend, Tanelil on kaks õde. Seega sugulasi ikka jagub. Tädisid on mul palju. Aga pigem arvan, et mida väiksem pulm, seda parem.

Jälle vupsas hall hiireke seinaprao vahelt välja.

Lähikondlassed teavad mind ja nad ei pahandaks, kui neid pulma ei kutsuta. Nad mõistaks mind.

Mis tähtkujust sa oled?

Kaalud.

On sinus on piisavalt jõudu ja enesekindlust, et oma tahtmist saada?

Meestega bändi teistmoodi teha ei saakski, kui vahepeal ikka käsi puusa ei pane. Püüan end võimalikult palju arendada, et saaksin olla enesekindel. Algusaastatel ei teadnud ma muusikast mitte midagi, Londonisse kooli minnes ka ei teadnud. Üldse oli väga keeruline seletada või öelda, mida tahad või kuidas mingi asi olema peaks. Lisaks, mu tööeetika oli bändikaaslaste omast erinev.

Mitte mingit joomist ega laaberdamist töö ajal.

Õnneks poistel ka enam ei ole. Oleme kõik suureks kasvanud.

Peale näosaadet kadusid kui vits vette. Kas tegu oli läbipõlemisega?

Ei, kindlasti mitte, aga mulle meeldib vaheldus. Asjad peavad tasakaalus olema. Lihtsalt tundsin, et vajan keskkonna vahetust. Õppisin Londonis poolteist aastat. Võtsin ühe kursuse. See polnudki nagu päris kool. Tunnid olid vaid kolmel päeval nädalas, muul ajal pidin tööl käima.

Mis tööd tegid?

Olin klienditeenindaja catering`i ettevõttes. London on nii kallis linn. Vahet pole kui palju sul sääste on. No, kui sul just paari miljonit ei ole. Raha sulab selles linnas kiiresti.

Aga kui pisutki tööd teed, siis suudad vee peal püsida?

Just! Saad tudengi elu elada. Kokkuhoidu õpetas see kõvasti.

Kõige lisaks oled ka filminäitleja.

Sa pead silmas komöödiafilmi „Mehed“, kus mul oli lätlanna roll. 

Kusjuures sa näed tõepoolest lätlanna moodi välja. 

Mul on pigem Eesti juured. Minu vanaema saadeti 17. aastaselt Siberisse, sest tema isa oli metsavend. Teda isegi ei saadetud koos tavaliste küüditatutega, vaid saadeti otse Siberi vanglasse. Ta pidi hakkama saama väga karmides oludes, aga jäi ellu.

Urmas E. Liiv; Maia Vahtramäe (Teet Malsroos)

Urmas Eero Liivi filmis oled käe valgeks saanud ka kostüümikunstnikuna.

Urmas tõepoolest kutsus mind oma filmi üht tüdrukut mängima. Tüdrukut, kes laulis ka seal natuke. Pidin olema selles stseenis öösärgis. Võtsin igaks juhuks kodunt enda oma kaasa. No, et kataks ikka kõik korralikult ära. Kunagi ei või teada millist öösärki sulle filmi kostüümikunstnik pakub. Olen oma keha suhtes väga kaitsev.

Kui Urmas minu öösärki nägi, siis pakkus, et äkki teeksin üldse kogu filmi kostüümid. Olin just lõpetanud rätsepakooli Tööstusharidus Keskuses.  Hakkasin kiiruga kostüümikunstnike teemalisi raamatuid lugema ja mingeid workshop`e vaatama. Ma ei teadnud kuidas need asjad päriselt käivad, sest kostüümikunstnikuks õpitakse ikka eraldi ja pikalt. Õnneks sain hakkama, sest meeskond oli väga professionaalne ja näitlejad olid samuti super head. Kõik jäid lõpuks rahule. 

Sa ise ei jäänud?

Ei, ma olen väga enesekriitiline ja filmide suhtes veel eriti kriitiline. Kui uuesti teeks, siis teeks hoopis teistmoodi.

Kas sa olid siis juba Taneliga koos?

Olin.

Kas tema käest ei saanud nõu küsida?

Tema on režissöör, tema ei tee filmi.

Visuaal on tal ikkagi silme ees, kindlasti teab kuidas mida teha.

Igal filmil on oma režissöör ja produtset. Tanel ei saa hakata teise filmi tegijatele ettekirjutusi tegema. Üldiseid asju ta loomulikult soovitas. Näiteks milliseid raamatuid lugeda ja mida vaadata. Aga ma saan kõigega ikka ise hakkama.

Kange läti naine ikka! Järsku teete hoopis Taleniga tulevikus miskit koos? Oled mõne tema filmi kostüümikunstnik?

Ei.

Ära kunagi ütle ei.

Seda küll, aga pigem ei.

Te ei taha tööd ja eraelu miksida?

Ei.

Perefirma ikkagi? Rohkem raha jääb perre.

Ei.

Saate õhtul veel koju tulla ja arutada, mis päeval pooleli jäi.

Ei.

Maia Vahtramäe ja Tanel Toom (Heiko Kruusi)

Kui palju sina üldse Taneli tegemistesse sekkud? Kui tal on pingeline periood, teeb filmi. Kas siis peab olema kodus nagu väike hiir, võimalikult vähe närvidele käima ja mitte sekkuma või pigem vastupidi, olema hästi toetav?

Täpselt nii palju, kui küsitakse.

Te peate kodus ju natuke ikka tööasjadest ka rääkima. Millest muust te seal räägite? Söögi tegemisest ja koristamisest?

Kõigest muust. Natuke kindlasti räägime ka tööst, see on ju suur osa meie igapäevaelust.

Tanel Toom jõudis paljude teadvusesse alles koos filmiga „Tõde ja õigus“. Käis justkui suur pauk. Kõik rääkisid ainult sellest filmist. Mis tunne sul oli? 

Mina olin selleks hetkeks selle filmiga neli aastat koos elanud. Uhke olin. See oleks ju imelik, kui ei oleks.

Filmiga neli aastat koos elanud, mida see tähendab? Kas see on stressirohke aeg?

See oleneb kindlasti režissöörist. Aga kui see lõpuks läbi saab, siis muutub kindlasti ka elu rütm ja rutiin. 

Järsku oled oodatud presidendi vastuvõttudele, kõik soovivad intervjuusid, eraelu laotatakse sadade silmapaaride ette laiali - tahad seda või mitte. 

Õnneks olen tähelepanuga harjunud, aga presidendi vastuvõtuga mitte. Teist korda ma enam sinna kaasa ei läinud.

Miks? Sellest tehti suur uudis. Hakati spekuleerima, et teil on suhtes miskit juhtunud.

Mina panin Taneli kodus riidesse ja saatsin peole. Me läksime järgmine hommik Indiasse ja ütlen ausalt, et olin nii väsinud. Ma lihtsalt ei jaksanud. Mingid tööasjad oli vaja enne reisi ära teha, esinemisgraafikud paika panna, kohvrid pakkida jne. Ma olin tõesti väsinud.

Lihtne ja aus vastus.

Jah, varahommikul läksime juba lennuki peale. Seekord oli presidendi vastuvõtt natuke liiga kaugel, Viljandis. Tanel ütles ka, et kui ma ei taha minna, siis ma ei pea minema.

Kuhu siis edasi? Pere, lapsed, töö?

Ma ei tea. Kui tuleb mingi asja isu, siis tuleb. Võin asju nipsust otsustada. Väikesed unistused ikka on. Vaikselt töötaks võibolla oma plaadi kallal. 

Kas selline unistus ka on, et oleks majakene mere ääres, kaks luike ujuvad akna alt läbi, kass nurrub sohval ja koerale saab pai teha?

Me oleme praegu poolteist aastat uut korterit otsinud ja ei leia.

Ehk otsite midagi liiga erilist?

Jah.

Mis puudu jääb?

Õiges kohas peab olema.

Mis on õige koht?

Pelgulinn.

Jääd ikkagi Pelgulinna tüdrukuks?

Jah.

Tanel on ka Pelgulinna inimene?

Ei.

Mis mõttes? Jälle tuleb tal sinu pilli järgi tantsida?

Ei, see on tema pill ka.

Te pole Pelgulinnas leidnud sobivat kohta?

Ei ole leidnud piisava suurusega kohta, kuhu kõik raamatud ära mahuks ja  võibolla tulevad tulevikus ka lapsed.

Mis see paras suurus on? 100-200 ruutmeetrit?

Nii palju pole isegi vaja. 70 oleks piisav. Ka rõdu pole oluline. Peaasi, et naabrid oleksid toredad.

Toredate naabritega mõnus 70 ruudune korter Pelgulinnas, auuuu!!!

"Hommikusöök staariga" restoranis Brasserie 11 - Maia Vahtramäe (Hannes Dreimann)
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?