Juhtkiri | Mida vajab koroonakriisis Ida-Virumaa?

ohtuleht.ee, 14. detsember 2020

Kas Ida-Virumaal olnukski alternatiivi kõikvõimalike kogunemiskohtade sulgemisele, kui sealne nakatumiskordaja ületab kevadise viiruselaine ajal lukku pandud Saaremaa oma ning ülekoormatud Narva haiglasse oodatakse väga appi arstitudengeid? Jah, sulgeda saanuks veel kirikuid ja kaubanduskeskuseidki, ent vähemalt viimaste puhul tekkinuks oht, et pühade-eelne kingijaht ja söögivarumine ajab inimesed naabermaakondadesse laiali. Kui Saaremaa eraldamiseks ülejäänud Eestist piisas üksnes praamiliikluse riikliku kontrolli alla haaramisest, siis Ida-Virumaa puhul tähendanuks piirkonna täielik lukkupanek hoopis muud.

Nii jääb alles piirangutest möödahiilimise risk – näiteks, et korraldada perele pidulik õhtusöök restoranis või veeta pühad mujal Eestis veel avatuks jäänud spaahotellides –, mida peaks maandama tõhus teavitustöö, miks pole selline käitumine mõistlik. Kui eelnimetatu on aga peamiselt rikaste lõbu, siis tõsiselt peaks suhtuma võimalusse, et majanduslikult kehvemal järjel inimesed lahkuvad ettevõtlust kägistavate piirangute tõttu piirkonnast jäädavalt – kui mitte esimese kolme nädala jooksul, kui kehtivad senisest rangemad piirangud, siis hiljemalt siis, kui mitmed ettevõtted võivad avastada, et taasavamiseks enam jaksu pole ning töösoovijaid saab olema korraga rohkem kui pakkujaid.

Kas Ida-Virumaal olnukski alternatiivi kõikvõimalike kogunemiskohtade sulgemisele, kui sealne nakatumiskordaja ületab kevadise viiruselaine ajal lukku pandud Saaremaa oma ning ülekoormatud Narva haiglasse oodatakse väga appi arstitudengeid? Jah, sulgeda saanuks veel kirikuid ja kaubanduskeskuseidki, ent vähemalt viimaste puhul tekkinuks oht, et pühade-eelne kingijaht ja söögivarumine ajab inimesed naabermaakondadesse laiali. Kui Saaremaa eraldamiseks ülejäänud Eestist piisas üksnes praamiliikluse riikliku kontrolli alla haaramisest, siis Ida-Virumaa puhul tähendanuks piirkonna täielik lukkupanek hoopis muud.

Nii jääb alles piirangutest möödahiilimise risk – näiteks, et korraldada perele pidulik õhtusöök restoranis või veeta pühad mujal Eestis veel avatuks jäänud spaahotellides –, mida peaks maandama tõhus teavitustöö, miks pole selline käitumine mõistlik. Kui eelnimetatu on aga peamiselt rikaste lõbu, siis tõsiselt peaks suhtuma võimalusse, et majanduslikult kehvemal järjel inimesed lahkuvad ettevõtlust kägistavate piirangute tõttu piirkonnast jäädavalt – kui mitte esimese kolme nädala jooksul, kui kehtivad senisest rangemad piirangud, siis hiljemalt siis, kui mitmed ettevõtted võivad avastada, et taasavamiseks enam jaksu pole ning töösoovijaid saab olema korraga rohkem kui pakkujaid.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?