Seisukoht | Ma ei taha karta datleid ja klassikalist muusikat

Maailmas on piisavalt hirmutavat. Oli varem, on praegu ja on ka tulevikus. Hirmu tekitavad looduskatastroofid, lennuõnnetused, haigused. Need juhtuvad enamasti meist olenemata, neid me kontrollida ei saa. Küll aga saame jälgida, et me ise hirme juurde ei istutaks.

Enamasti teeme seda endalegi märkamatult, hea eesmärgi huvides, julgustamise ja toetamise võtmes, öeldes – ära karda! Lastele ütleme – ära karda hambaarsti, ära karda pimedust! Elukaaslasele ütleme – ära karda, ma ei jäta sind üksi! Meedia on sellise sõnavalikuga läinud suisa liiale. Ikka ja jälle näen ajalehtedes ja ajakirjades pealkirju, milles on sees sõnapaar „ära karda“, nagu eeldades, et kellelgi on hirm. See on hämmastav, mida kõike inimesed ajakirjanike arvates kartma ei peaks.