Juhtkiri | Kampaania vaktsineerimise toetuseks

Nüüd, mil kauaoodatud vaktsiin on lõpuks käeulatuses, võib riigi ees terendada juba järgmine probleem. Põhiküsimus pole õnneks mitte enam see, kas vaktsiin ka meile kohale jõuab, vaid üllatuslikult hoopis – kas kriitiline mass elanikke ennast ikka vaktsineerida lubab? Et karjaimmuunsuse tekkeks on vaja rahvastikust umbes 60 protsendi kaitsesüstimist, on küsimus eluliselt oluline. Kuna esialgu jäävad süstimata lapsed, sest nende jaoks sobilikku vaktsiini veel pole, siis karjaimmuunsuse tekkeks on vaja vaktsineerida suurem osa täiskasvanud elanikest. 

Alles see oli, kui Tallinnas toimus maskivastaste meeleavaldus, rääkimata juba enne koroonapandeemiat aktiivselt tegutsenud vaktsineerimisvastastest sotsiaalvõrgustikest. Juba praegu tulevad teated hooldekodudest, et osad sealsed elanikud, nende eestkostjad või isegi osa personalist ei soovi end vaktsineerida lasta. Kaitsesüstimine on küll vabatahtlik, kuid siiski on raske ette kujutada olukorda, kus hooldekodus või haiglaski saaks pandeemia ajal tööle jääda vaktsineerimata töötaja. Lisaks riskile, mida nad kujutavad hoolealustele ja haigetele, keda näiteks meditsiinilistel põhjustel pole saanud vaktsineerida, on küsimus ka imagoloogiline.