Nädalavahetusel terendab pakane! Talisuplejad: ujuda saab ikka! Metsavana: külm hävitab kahjureid, see on tänuväärt

Kristjan Väli, 8. jaanuar 2021

„Kui lumi ikka krudiseb jala all, siis on talve tunne,“ muheleb Raplamaa ilmavaatleja Arvo Saidla, keda laiem avalikkus teab Metsavana nime all. Talle teeb ilmaprognoos, mis lubab nädalavahetuseks käredamat külma, vaid heameelt: „Külm ilm hävitab ka kahjureid. See on tänuväärt.“

Mäletate aega, kui lumine talveilm ja käre pakane käisid käsikäes? Nagu intriigidevabalt töötavat valitsust, nii ei ole erilist talveromantikat Eestis pikka aega nähtudKuid see kõik võib õige pea muutuda! 

Juba praegu on maas küllaltki harvaesinev lumevaip, ent tulevaks nädalavahetuseks lubati harjumatult madalaid külmakraade: esialgu oli juttu suisa -20st, siis olid jutuks -16 ja -10. Ei ole kindel, kui krõbedaid külmakraade tõepoolest tuleb, kuid tavapärasest nulli ümber keerlevast sompus ja lörtsisest ilmast tõotab tulla märksa jahedam küll. Kuidas peaks soojema ilmaga harjunud eestlane üldse hakkama saama harjumatult madalate temperatuuridega? Mida oleks mõistlik teha, mida mitte?

Raplamaa ilmavaatleja Arvo Saidla leiab, et kui lumi ikka krudiseb jala all, siis on talve tunne. Positiivsena toob Metsavana välja: „Selles suhtes rõõmustab, et külm ilm hävitab ka kahjureid. See on tänuväärt. Kahjurputukaid oli sügisel üsna palju.“

Metsavana teeb seejuures kurvaks tõsiasi, et jaanuaris on vähe päikest. „Jaanuaris on päikesepaistelisi päevi neli-viis tükki, mitte rohkem,“ ütleb ilmavaatleja.  Pingsalt loodust jälgiv Saidla on näinud oma aias erinevaid linde süüa küsimas. „Soo- ja tutt-tihane on käinud juba,“ rõõmustab ta. Tema hinnangul peaks külmemat ilma jätkuma 25. jaanuarini. 

VAATLEB ILMA JA LOODUST: Metsavana Arvo Saidla jaoks on külm ilm teretulnud, sest see hävitab kahjureid. (Martin Ahven)

Talisuplejatele hea katsumus

Kõik, kes pole just koopas elanud, teavad: talisuplus on muutunud ülimalt populaarseks. Krõbedad miinuskraadid lisavad sellele harrastusele kindlasti vunki juurde. 26aastane Anett tegeleb talisuplemisega esimest aastat ja suuremate miinuskraadidega pole veel vette läinud. Aga kas ta läheks? 

„Kümme külmakraadi mulle küll hirmu nahka ei aja. Oleks 20, siis tõmbaks vist küll hetkeks hinge alt heledaks. Samas tekiks mingi sportlik huvi, kuidas ma selliste tingimustega hakkama saaksin,“ usub värske talisupleja. „Talisupluse idee muidugi ongi selles, et on külm. Mul on hea meel, et see on trendikaks saanud, sest talisuplemine on väga hea harjumus. Lihtsalt tuleb oma keha kuulata, et endale mitte karuteenet teha.“

Anett kiidab, et talisuplus kosutab nii vaimu kui ka keha. „Paar minutit külmas vees, keskendudes ainult hingamisele, sest külm ei lase muud teha. Ainuke mõte on see, et on tarretamapanevalt külm. Olmeprobleemid on selleks hetkeks peast pühitud. Ja siis värske selgusega edasi,“ rõõmustab ta.

Talisupleja Ilona ütleb, et ei ole paremat või halvemat ilma talisupluseks, on vaid selleks sobiv hea tuju, selgeks mõeldud plaan ja ettevalmistus ning oskus oma keha kuulata. Ilona elab praegu küll Šveitsis, kuid kodumaal viibides oli ta Pirita ICE Talisuplusklubi eestvedaja. Ta teab rääkida, et inimesed käivad ujumas väga erinevalt: mõni iga päev, mõni nädalavahetustel, mõned aga sügise lõpuni ja siis taas kevade algusest. 

„Kuna Pirital tuleb päris pikalt minna meres edasi, enne kui vesi vähegi põlvest kõrgemale jõuab, siis isiklikult minul hakkasid hüppeliigesed valutama ja detsembrist kaugemale ma ei jõudnud. Seetõttu on Pirita jõel paiknev ujumisklubi palju mõnusamas seisus. Ka on neil korralik riietusruum ja saun,“ märgib ta.

Äkki ikka ei tule külma?

Kairo Kiitsak, kes alustas hobisünoptikuna, töötab viimased pool aastat riiklikus ilmateenistuses. Kas tõesti võib öelda, et tulemas on käredad külmakraadid? Kiitsak sõnab, et numbrilised mudelprognoosid muutuvad igapäevaselt ja päeva jooksul veel mitu korda ning seetõttu on väga keeruline öelda kraadi-paari täpsusega 5–7 päeva ette, kui palju külma reaalselt tuleb. „Seega ei maksa kohe alguses suuri numbreid nähes ärevaks muutuda ja pärast üllatuda, kui need on prognoosist hoopis ära kadunud. Mõnikord võivad ilmamudelid näidata ühel päeval karmi pakast, järgmisel päeval selle asemel vaid kerget külma või hoopis sulailma. Heitlikkust eksisteerib palju,“ tunnistab ta.

Kairo Kiitsak. (Erakogu)

Sellegipoolest tõotab tulla nädalavahetusel jahedam ilm. „Kõige madalamale langeb temperatuur Ida- ja Kagu-Eestis, tõenäoliselt jäävad miinimumid seal -10 ja -16 kraadi ümbrusesse. Kui selgemat taevast jagub pikemaks, siis pole välistatud kraad-paar rohkemgi ja sellisel juhul pole ka -20 kraadi piir kaugel,“ selgitab Kiitsak.

Kiitsak soovitab, et külmemat ilma tasub võtta rahulikult: „Ega see nüüd nii väga pikk aeg ka pole. Ei maksa üle reageerida. See külm pole midagi enneolematut. Võtke rahulikult ja püsige soojas!“ Ta ise kavatseb jätkata tavapärast eluviisi.

Ära roni jääle!

Veekogudele tekkinud õhuke jääkiht on petlik ning ei  tasu riskida jalutuskäiguga kohta, kust võid läbi kukkuda. Mupo pressiesindaja Meeli Hunt tuletab meelde, et juba sellel aastal on olnud mitu ohtlikku olukorda, millele pidid reageerima päästeamet, politsei ja munitsipaalpolitsei.  

Kõige rohkem tuli väljakutseid Õismäe tiigi juurde, kus lapsed uisutasid ja mängisid õhukesel jääl. Samuti Piritale, kus lapsed kelgutasid õhukesel jääl ning tagusid seda kaigastega. Hunt toonitab: „Palun ärge riskige oma elu ja tervisega. Kui laps või täiskasvanu kukub läbi jää, siis külmas vees vettinud riietega raugeb tema vastupanu minutitega. Esmane jää on petlikult õhuke ja ülimalt ohtlik.“

Pakasega peab ikka tööle minema

  • Külma ilma puhul tasub meeles pidada, et soengust tähtsam on tervis ja müts tuleks ikka pähe panna. Meestemoe tähtis alustala ehk tihe ja puhmas habe võib pakasele tugevalt reageerida. Ei ole saladus, et külm rikub juukseid ning erand pole ka habe. Käreda pakasega tuleks habet hooldada vastavate vahenditega, et see ikka pehme ja siidine oleks. Kindlasti tuleks tuleks pärast pesemist veenduda, et õue astudes on näokarvad kuivad: miinuskraadid võivad märja habeme ära jäätada.
  • Ahju või pliidi alla puid ladudes ei tohi üle kütta. Niiviisi võid sa lõhkuda küttekeha, halvemal juhul isegi maja või korteri põlema panna.
  • Õues tasuks meeles pidada, et külmakraadid võivad paljale nahale halvasti mõjuda. Punane nina pole küll midagi ohtlikku, kuid pikemalt väljas viibides võiks ikka soe olla. Eriti ettevaatlik tuleb olla alkoholi tarvitades, sest siis kaob sisemine termomeeter ja keha ei tunneta enam hästi külma.
  • Kõik lapsed, kes arvavad, et lähiaja külmakraadid päästavad nad koolipingist, peavad tõenäoliselt pettuma. Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ning õhutemperatuur on 20 miinuskraadi või madalam. See reegel kehtib 1.–6. klassini. Kui laps käib 7.–9. klassis, siis on vaja õppetöö ärajätmiseks 25kraadist pakast.
  • Kõik tööinimesed peavad siinkohal kurvastama. Nemad peavad ka kõige külmema kraadi juures tööl käima. 
Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?