USA poliitika ekspert Kaju: „Kui selguks, et Trumpil on mässajatega otseliin, muutub ta ka vastutavaks kogu selle jama eest.“

Kadri Kuulpak, 8. jaanuar 2021

USA poliitika eksperdi Andreas Kaju sõnul näitas kolmapäeval USAs toimunu, et sõna on tegu. „Trump erineb eelmistest populistidest, sest tundub, et ta on kutsunud inimesed sõnadelt tegudele – see muudab mängu,“ ütleb Kaju. 

Seni on Kaju arvanud, et Trumpi ajastu on kaasa toonud ägedaid emotsioone, aga poliitikatulemuste mõttes ei midagi erilist. Nüüd ütleb ta, et seda ei saa enam väita – eilne öö muudab pilti.

Õhtulehega suhelnud Matthew Crandall, rahvusvaheliste suhete dotsent Tallinna ülikoolis, nimetas Kapitooliumisse sissemurdmist riigipöördekatseks. Kaju sellega poliitilisest vaatenurgast ei nõustu: „Keegi ei proovinud valitsemist jõuga üle võtta. Hoonesse tungiti sisse ja seadusandjad sunniti lahkuma. Politsei ajas nad omakorda välja.“

Sellegipoolest ei olnud Kaju sõnul tegu mingi lihtsa mässu, vaid tõsise kuriteoga. „See oli vägivalla ja füüsilise jõuga sekkumine demokraatlike institutsioonide toimimisse,“ ütleb Kaju. Kongress luges meie aja järgi kolmapäeva õhtul üle valijameeste kogu hääli ehk hääli, mis kinnitavad Joe Bideni saamise uueks presidendiks.

Kaju leiab, et olukord muutus niivõrd kriitiliseks õiguskaitseorganite ebapiisava tegutsemise tõttu. Kapitooliumi kaitsjad olid alamehitatud ja neil polnud erivarustust, mistõttu saidki tuhanded inimesed üle piirde ronida. „Kas rahutusi oleks pidanud ette nägema, missugused olid ohuhinnangud, selgub lähipäevil.“

Teisalt tõdeb Kaju, et oleks halb välja näinud panna relvastatud rahvuskaartlasi seisma Kapitooliumi trepile – seadusandja ja protestijate vahele. „See on hästi vilets visuaal,“ ütleb Kaju, „seda enam, et kogu maailma silmad on parasjagu USA-l.“

Kuid seda öeldes ei taha Kaju võtta süüd neilt, kes Kapitooliumit rüüstasid, ja neilt, kes mässama õhutasid. Kaju sõnul on Trumpi huvides vältida igasuguseid seoseid protestijatega. „Kui peaks selguma, et Trumpil on mässajatega otseliin, muutub ta ka vastutavaks kogu selle jama eest.“

Kaju leiab ka, et Trumpil oli võimalus olukorda rahustada, kuid kumbki presidendi kõne ei aidanud sellele kaasa. Esimeses kõnes, mis toimus enne mässu, ründas ta vabariiklasi ja seadusandjat ning ütles, et tuleb näidata tugevust, sest nõrku ei toeta keegi. „Siis need märatsejad läksid ja näitasidki oma tugevust.“

Teises, pärast mässu toimunud kõnes ütles Trump, et minge koju ära, aga ta andis toimunule heakskiitva hinnangu, öeldes, et oli hea päev ja mäletame seda kõik. „See oli vabariiklaste jaoks täielik jaburdus,“ räägib Kaju. Tema sõnul mängib rolli, et senaatorid ja kongressi liikmed pidid korraks kartma oma turvalisuse pärast. „Nad panevad peas kokku pildi: Trump, tema märatsevad toetajad ja minu füüsiline turvalisus.“

Kui mõni päev enne presidendivalimiste tulemuste sertifitseerimist leidus 12  vabariiklasest senaatorit, kes soovinuks valimistulemuste uurimist, siis kolmapäeva öösel sulas nende hulk kuuele. „Öeldi, et ei suudeta olla samas paadis Trumpi ja ta valijatega,“ selgitab Kaju.

Pärast kolmapäeva ongi Kaju sõnul eelkõige kahvlis vabariiklased, kelle hulka kuulub ka viimaseid päevi presidendiametis Donald Trump. „Vabariiklik partei on alati seisnud õigusriigi, seaduskuulekuse ja avaliku korra eest. Ja nüüd nende presidendi nimel märatses rahvahulk ja segas demokraatlikel istitutsioonidel oma põhiseaduslikke ülesandeid täitmast.“

Kajul tuleb rahutuste taustal meelde, miks on USA pealinn just Washington ja miks on see eripiirkond ehk District of Columbia (seda tähistavad Washingtoni nime taga D.C.), mitte lihtsalt osariigi keskus. „1783. aastal, kui kongress asus Ameerika sünnilinnas Philadelphias, läks 400 sõjaväelast hulluks ja võttis kongressi üle. Selle tagajärjel evakueeriti kongress Philadelphiast ja asutati eripiirkond, kuhu koondati föderaalasutused, valitsus ja hiljem loodi sinna ka Valge Maja. Seda silmas pidades on kongressi ründamine ameeriklaste meeltes tõsine asi.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?