ÜHE AJASTU LÕPP: suleti Eesti kaks viimast velskripunkti!

Arvo Uustalu, 8. jaanuar 2021

„Isegi üks noor pereema hakkas nuttu tihkuma, kui kuulis, et meie velskripunkt kinni pannakse. Vanainimestest rääkimata,“ ohkab Tõrvandi velskripunkti kaitseks allkirju korjav vanahärra.

Esimene jaanuar tõi nii mõnelegi Tartumaal asuva Tõrvandi ja Luunja aleviku elanikule pisara silma. Aasta lõpul suleti seal kohalikud meditsiinipunktikesed. Kambja valla Tõrvandi elanikud jonni ei jäta ning tahavad kogutud allkirjad lähipäevil edastada terviseametile ja teistele asjaomastele institutsioonidele. Ka Luunja vald pole süstalt põõsasse visanud.

Süsti sai ka endine Õhtulehe peatoimetaja

Terviseameti pressiesindaja Merilin Vernik tõdeb, et tegu oli tõesti viimaste asutustega, mida velskripunktideks nimetati. Ta lisab, et paraku ei saa meditsiiniõde üksi raviteenust osutada. Kui hingusele läinud velskripunkti võtab oma šefluse alla perearst, kes kasvõi nädalas korra vastuvõttu korraldab, siis probleemi pole. Probleem tekkis, kui eelnimetatud velskripunktides seni teenust pakkunud perearst pensionile läks. Vallavanem kinnitab, et tohtri leidmiseks on tehtud suurt tööd, kuid linnast välja tulla ei taheta.

Tänapäevases mõistes tähendab velskripunkt pereõe enamasti maapiirkonnas olevaid vastuvõturuume.

Luunjas 42 aastat velskrina ametis olnud Taimi Tensing leiab, et kuigi omal ajal sai meditsiiniõde velskriks mitme lisakoolituse järel, on tänapäeva pereõdedel kõik vajalikud oskused olemas. „Mõistagi on endal väga kurb, aga tuli lohutada ehmunud inimesi, kes suletud velskripunkti kohale tulid. Ega ma väga usu, et mõni perearst on nõus siin filiaali avama. Aga kui, siis jaksaksin mõned aastad veel siin tööd teha,“ ütleb ta. 

Tensingu sõnul on inimestel meditsiiniabi vaja ka maal ja toob näiteks sidumised, mida tuleb teha üle päeva. Enne Luunjat töötas Tensing velskrina Valgamaal Keenil. Ta nimetab omaaegseid velskripunkte Kobratus, Ilmatsalus ja Roiul. „Ka Kavastu punkt läks nüüd ametlikult kinni. Muide, olen Luunjas süsti teinud ka toonasele koolipoisile Väinole. Hea poiss oli,“ meenutab vana velsker heldimusega Õhtulehe kauaaegset peatoimetajat Väino Koorbergi.

Arsti juurde linna tuleb sõita taksoga

Tõrvandis 53 aastat velskriametit pidanud Aivi Rähni sõnul oleks ta pisut veel edasi töötanud, kuid kui perearsti filiaal peakski taasavatama, siis tema enam tagasi ei tule. Äsja suletud velskripunkti vastas asuvas apteegis arvati, et vaevalt linna perearst enam oma filiaali avama hakkab. Toetusallkirju koguv Aleksander Randvere on Tõrvandi velskripunkti klient olnud 47 aastat. Lapsepõlves sai ta abi aga Mehikoorma velskripunktist, mida ammu enam ei ole. „Peale hambapuurimise on kõik haigused ravitud saadud. Kuu aega tagasi oli mul seljal mingi punn. Käisin viis päeva meie velskri juures. Mina olen küll juba pensionil, aga töömees peaks linnas tohtri juures käimiseks nädala vabaks võtma. Kilomeetreid on Tõrvandi ja Tartu vahel vähe, aga bussiga sõites läheb kaotsi terve päev,“ räägib ta.

Randvere tõdeb, et tal on tulnud juba ka taksoga linna arsti juurde sõita, kuna tervis rooli taha istuda ei lubanud. Allkirju on praeguseks kogutud 80, kuid arvatavasti tuleb neid juurde.

Tõrvandi elanik Lembit Tähepõld on samuti püha viha täis. „Koroona ajal velskripunkti sulgemine oli kuritegu. Kujutage ette, kuidas haiged inimesed hakkavad liinibussidega linna sõitma. Maarjamõisa juures on nüüd igal pool parkimine tasuline, kuid ikkagi kulub paarkümmend minutit koha otsimisele ja peahoone juurde jõudmisele,“ räägib ta.

Vallavanemad süstalt põõsasse ei viska

Luunja vallavanem Tõnu Muru on perearsti filiaali avamise suhtes mõõdukalt optimistlik. Läbirääkimisi on peetud mitme perearstiga.

„Praegu ühe perearstikeskusega läbirääkimised käivad. Mõistagi toetab vald nii remonditud ruumide kui ka nende ülalpidamisega. Seni tuleb haige vajadusel arsti juurde toimetada sotisaaltöötajate abiga,“ selgitab ta. Vallavanem lisab, et arstita jäi ka Kavastu velskripunkt, kuid seal töötanud meditsiiniõde lahkus juba varem lapsepuhkusele. Küll aga tuleb lahendada Luunja keskkooli kooliõe küsimus, kuna seal oli ametis nüüd omapäi jäänud velsker Tensing. „Teeme kõik endast oleneva, et Luunjas perearsti filiaal avataks. Ka terviseametil ei ole selle vastu midagi. Meil allkirjade kogumisest loobuti, kuid murelikud inimesed helistavad,“ räägib vallavanem.

Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi nendib, et täiskohaga õde on ette nähtud siis, kui koolis on vähemalt 600 õpilast. Seetõttu tuleb kombineerida. „Väiksemad koolid on löögi all, aga suudame meie kasvavas koolis õele siiski täiskoha teha. See on väga oluline, et kooliõde oleks koolipere liige, mitte ei käiks teenust osutamas,“ ütleb ta. Koolijuhi sõnul on üks praegu Tartus töötav meditsiiniõde põhimõtteliselt nõus neile tulema. „Linna läheduse tõttu saab Luunja kuidagi ehk velskrita läbi, kuid koolis peab meditsiiniõde kindlasti olema,“ räägib ta.

Kambja vallavanem Aivar Aleksejev ütleb, et Tõrvandis on perearsti filiaaliks kõik tingimused loodud. „Meil pole mitte ainult ruumid tasuta, vaid oleme leidnud täiesti seadusliku võimaluse ka meditsiinipersonalile palgatoetuse maksmiseks. Toetasime perearstikeskuse palga abil nii velskrit kui ka arsti. Oleme siiani otsinud arsti nende hulgast, kellel on oma nimistus rohkem Tõrvandi elanikke. Igal juhul velskripunkti ruume me välja rentida ei kavatse. Ei taha ära sõnuda, aga üks huviline arst praegu taas on,“ räägib vallavanem. Ta lisab, et kuna inimesed on nüüd linna perearsti nimistus, siis osa neist ei soovi perearsti muutma hakata ning Tõrvandis filiaali avamise korral on patsiente juba vähem. Tõrvandis on 1800 elanikku. 600 elanikuga, kuid Tartust kaugemal asuvas Kambjas on oma perearst ja vastuvõtupunkt.

Tõrvandi velskripunkti sulgemisega läks enamik pensionile läinud perearsti kliente üle Tartu noorele arstile Igor Junkinile, kes lubab vajadusel teha koduvisiite. „Iga arst töötab enda patsientide tervise nimel ning iga arsti eesmärgiks on kvaliteetne arstiabi.“

Velsker Aivi Rähni jätab valla koduleheküljel oma patsientidega hüvasti nõnda: „Kallid suured ja väikesed patsiendid! Mul on kahju, et ei saa edaspidi teie rõõmudele ja muredele kaasa elada. Olen tänulik, et sain nii kaua olla teie keskel, kuid mõistan, et ka minul on aeg minna väljateenitud puhkusele. Tänan teid kõiki südamest!“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?