Mart Soidro | Läbi raskuste iseseisvuse poole

Nädala eest mainisin oma arvamusloos, et viimast ülemnõukogu (1990-1992) võib teatavate reservatsioonidega nimetada demokraatlikult ja vabalt valitud parlamendiks. Ja seda fakti ei muuda olematuks asjaolu, et valimisõigus oli kõigil Eesti elanikel, ega ka see, et ENSV valijaskonna hulka arvati ka siin viibiva okupatsiooniarmee sõjaväelased, kellele oli reserveeritud 4 saadikukohta.

Pilk protokolli. Rahvarinde nimekiri kogus 24% häältest ja sai 45 kohta 105-st. Valituks osutunud saadikutest esindasid 73 iseseisvus- ja 27 impeeriumimeelseid jõude. Kui minna veel konkreetsemaks, siis Eesti Kongressi liikmeid oli ülemnõukogus 44, neist Eesti Komitee liikmeid 22. Kõik iseseisvusmeelsed polnud muidugi Edgar Savisaare pooldajad - 3. aprillil 1990. hääletas vaid 54 saadikut selle poolt, et Edgar Savisaarest saaks peaminister. Muide, nende hulgas ka Andres Ammas, Illar Hallaste ja Kaido Kama, kes seda hiljem kindlasti mingites situatsioonides kahetsesid.