Seisukoht | Head lumist talve!
Lõpuks ometi jõudis talv kohale! Ilmselt mõtlesid niimoodi paljud eestlased, kui viimastel nädalatel taevaluugid avanesid ja iga päev värsket lund maha sadas. Ilmselt eriti rõõmsad olid väikesed lapsed, sest tähelepaneliku kõrvaltvaatajana olen märganud, et lumeuputuse järel pole ükski pisike juntsu enam tänaval kõndimas, vaid tublid lapsevanemad veavad kogu aeg oma võsukesi kelkudel ringi.
Mina ise pole kunagi suurem asi talvesõber olnud. Ilmselt seetõttu, et noorena olin tubli sporditüdruk ja käisin võrkpalli trennis, lisaks mängisin hea meelega muid pallimänge ja jooksin niisama ringi, aga talialadel olin äärmiselt halb. Kui väiksena isa ja vennaga suusatamas käisime, olin rohkem pikali kui püsti, sest mingil kombel läksid mu suusad alati risti – ja seda mitte ainult mäest alla sõites, vaid ka tasasel maal. Nii siis oligi, et noorem vend vuhises rajal mängleva kergusega, samal ajal kui mina, suusad risti, pikali või poolkükakil lumes püherdasin. Ilmselt seetõttu polegi ma viimased 25 aastat enam suuski jalga pannud.