ÕL WASHINGTONIS | „PEDERASTID! HOORAJAD!“ Läks küll ütlemiseks, kuid õnneks mitte andmiseks

„Peab ikka napakas olema, et täna midagi üritada. Na-pa-kas!“ Trullakas mustanahaline jalgrattur naerab rõõmsatujuliselt ja teeb valgusfoori oodates juttu. Nagu kõik teisedki Washingtoni kohalikud, kinnitab temagi mulle, et pealinnas pole sellist olukorda varem nähtud. Igasugu proteste ega varasemaid presidentide tseremooniaid pole kunagi valvanud selline hulk sõdureid ja politseinikke. Selgub, et üks tilluke grupp usufanattidest „üritajaid“ siiski leidub, kes kohale kogunenud rahvast litsideks ning omaenda ema nõiaks sõimavad.

Nagu eelmisel õhtulgi, on Washington Joe Bideni presidendiks saamise tseremoonia eel puhta inimtühi. Kõik tänavad, mis viivad Valgesse Majja, on teetõkete ja politseivalvega suletud. Ainult Kapitooliumi lähistele viiv New Jersey avenüü on üllataval kombel kuni hoonet ümbritseva pargini avatud. Sinna koguneb ka mõnesajapealine seltskond, peamiselt Bideni pooldajad.