Juhtkiri | Euroliit peab vaktsiinisõjas jõulisem olema

Vaktsineerimisele suuri lootusi pannud Euroopa Liitu tabab üks ebameeldiv üllatus teise järel, kui kolm suurt vaktsiinitootjat on üksteise järel tarneid vähendanud. Koguste ootamatu suures mahus kokkukuivamine on pannud ohtu ka riikide seatud vaktsineerimistähtaegadest kinnipidamise. Selles kontekstis näib üsna küsitav Euroopa Komisjoni asepresidendi nädal tagasi tutvustatud plaan vaktsineerida 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast 1. juuniks. Nädala jooksul on sama tähtaeg nihkunud juba suve lõppu 22. septembrile.

Eesti poliitikud on rõhutanud, et meie ainus lootus vaktsiini saada oli liitumine ELi ühishankega, sest eraldi tegutsemisel poleks suurtootjad meid jutule võtnud. Praeguseks on selge, et vaktsiinitootjatele ei pruugi ka EL tervikuna olla piisavaks jõuõlaks, mis garanteeriks kokkulepitud vaktsiinikoguse ettenähtud tähtajal laekumise. Kui tarnete vähendamine on seotud tootmise ümberkorraldamisega, mis tagaks käegakatsutavas tulevikus suurema vaktsiinikoguse kättesaamise, oleks see isegi mõistetav, kuigi praegu võib ka piiratud vaktsiinikoguse saamine olla riskigruppide kaitsesüstimisel väärtuslikum kui hilisemad suured tarned.