Näitekirjanik, kes oma teoseid dikteeris: „Kõige paremini töötab mõte, kui laman voodis. Siis võin vahel dikteerida katkestamatult.“

Aigi Viira, 30. jaanuar 2021

Aasta 1938. Ajaleht Uus Eesti annab pealkirja all „Hella Vuolijoe edu Kopenhaagenis“ teada, et Kopenhaageni vanimas ajalehes Berlingske Tidende on terve lehekülje jagu jutuajamist proua Hella Wuolijoega, kelle näidend „Niskamäe naised“ esietendub lähemal ajal Kopenhaageni kuninglikus teatris. Artikkel kannab pealkirja „Fantastilise karjääriga naisnäitekirjanik“. Pole ka ime – multitalendiks nimetatud kirjanik oli ka edukas ärinaine, vasakpoolne poliitik ja seltskonnahing, kelle peenes Helsingi korteris käis koos Hella salong ehk Hellan salonki. See naine oli täht. Erakordselt särav, ehkki punase helgiga.

Taanlaste ajaleht märgib, et Hella Wuolijoki pole suurettevõtja üksnes äri-, vaid ka kirjandusalal. „„Niskamäe naisi“ on seni juba tõlgitud 14 keelde, kuigi näidend on alles kaks aastat vana,“ on Uues Eestis kirjas. „Samuti on Paramounti filmiühing juba filminud wiis tema teost ning waatamata majanduslikele hüwedele, mida film pakub, on kirjanik siiski otsustanud truuks jääda näitekirjanduse alale. Kirjanik Wuolijoki on lubanud „Niskamäe naiste“ esietenduseks jääda Kopenhaageni, kusjuures leht ennustab tema näidendile suurt menu.”

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?