7000 INIMEST PEAB ÜMBER ÕPPIMA: märtsist enam panga kaudu paljudele riigiteenustele ligi ei pääse

Viljar Voog, 3. veebruar 2021

Riigiportaali Eesti.ee, patsiendikeskonda digilugu.ee ja paljudesse teistesse riiklikesse e-teenustesse ei saa alates 1. märtsist enam sisse logida läbi kodupanga. Kokku võib muudatus puudutada ligi 7000 Eesti inimest.

2018. aasta sügisel jõustus Euroopa Liidus eIDAS rakendusakt. Keerulise akronüümi taga peitub nõue, et liikmesriigid peavad pakkuma kõigile teistele euroliidu kodanikele võimalust kasutada avaliku sektori teenuseid samadel turvalisustingimustel, mis on kehtestatud enda elanikele. Eestis on peamisteks viisideks, kuidas neisse teenustesse sisse logida, ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID, mis on saanud kõrge turvalisusastme; ja isikutuvastus läbi panga kodulehe, mil vastavat sertifikaati pole.

See ei tähenda, et Eesti e-pankade kasutajad peaksid kartma enda konto turvalisuse pärast. Riigi jaoks on probleem aga selles, et kuna pangalingi kasutamisel puudub ametlik ja Euroopa Liidu ülene turvalisushinnang, peaksid nad Eesti e-riigile andma ligipääsu ka kõigile teistele Euroopa digi-ID kasutajatele, millele on antud turvalisushinnang „märkimisväärne“ ehk astme võrra madalam meie enda süsteemidele löödud „kõrgest“ turvalisustemplist.

„See tõstab seda riski, et kas e-teenus ei ühildu [eIDAS] määrusega ja on oht, et Euroopa Liit sätestab sanktsioonid, ning teiseks võib olla mõjutatud ka e-teenuse turvalisus,“ selgitab Riigi Infosüsteemi Ameti eID osakonna tootejuht Helen Raamat, mis oleks selle tagajärg, kui ka edaspidi lubataks pangalingiga sisselogimine.

Enamik eestlasi kasutab praegugi riigiga suhtluses eelmainitud ID-kaarti või läbi selle aktiveeritud Mobiil-ID või Smart-ID lahendusi. „Kunagi, kui Riigi autentimisteenuses ei olnud tänasega võrreldes nii palju võimalusi, lisasime pangalingi kaudu autentimise, et pakkuda võimalikult palju valikuid,“ rääkis Raamat. Ta lisas, et pärast kliendi jaoks tasuta Smart-ID kasutuselevõttu on ainult läbi panga riigiteenustesse sisse loginud kasutajate arv muutunud väga väikeseks: detsembris oli selliseid inimesi 7000, neist 4000 kasutas ainult pangalinki.

Kokku on üle Euroopa 14 riigis kasutusel elektrooniline ID-tuvastus, mille kasutajad peaksid ligi pääsema ka Eesti riigiteenustele. Neist peaaegu kõigis on kasutusel ka üks või mitu „kõrge“ turvalisustasemega lahendust, mis vastab näiteks meie ID-kaardile. Ainus riik, mis praegu pole sel tasemel, on Taani, mille eID on hetkel „märkimisväärsel“ tasemel. Uusi lahendusi ja riike lisandub aga pidevalt.

Kust kaob pangalink?

Alates märtsist pole läbi kodupanga enam võimalik sisse logida riigi autentimisteenust kasutavasse 49 asutusse ja nende 215 infosüsteemi. Nendeks on riigiportaal eesti.ee, haridusportaal edu.ee, transpordiameti e-teenindus, Tallinna linnavalitsus, ePRIA, ehitisregister, rahvastikuregister, teeregister, e-töötukassa, maaeluministeerium, KredEx, riigikantselei, Tartu Ülikool, riigikogu, välisministeerium, statistikaamet, eToetus, sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, riiklik patsiendiportaal digilugu.ee, Eesti spordiregister, Oksjonikeskus jt.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?