Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas krahv talurahvale abiraha asutas

„Krahv Bose pärandas Vana- ja Vastse-Antsla talupoegadele 50 000 rubla, mille protsendid iga aasta järgmiselt tuleb tarvitada: üks viiendik nende valdade vaeste ja haigete ravitsemiseks, üks viiendik valdade põllutöö tõstmiseks, üks viiendik Ew-Lutheruse usu koolide jaoks, kaks viiendikku on talupojaseisusest kohaomanikkude, rentnikkude, metsavahtide ja sulaste lastele, kes mitmesugustes koolides õpivad või ülikoolis kirikuõpetajaks ehk arstiks saamisele pühenduvad. Nõndasamuti peavad ka naised, kes ämmaemandakunsti õpivad toetust saama,“ kirjutab Postimees 1909. aastal. Tingimuseks seati, et abiraha saaja peab mõnda aega maal töötama ning end eeskujulikult ülal pidama.

Nädaleht Esmaspäev kirjutas samuti 1935. aastal krahvi abirahast, märkides, et parajasti on selle asutamise 75. aastapäev. „Kapitali protsentidest said Vana-Antsla valla noored mitme aasta jooksul toetust, igaüks 80–120 rubla vastavalt kooli tüübile, kus abisaaja õppis,“ märgib Esmaspäev, lisades, et abiraha on kahtlemata avaldanud mõju ka sellele, et Vana-Antslast on tulnud võrreldes teiste valdadega rekordarv väljapaistvaid tegelasi.