Seisukoht | Maskiteater ja spordisaal

Käin kolm-neli korda nädalas ühes jõusaalis. Eranditult varahommikuti, kui rahvast vähem liikumas. Saati siis spordisaalis. Tüüpiline päeva algus. Väljas on veel pime või vähemalt hämar. Pidurite kriginal ja peaaegu et piruette tehes sõidab spordisaali parkimisplatsile uhke masin. Juht astub välja, viskab pilgu jõusaali aknasse ja hetkega saab tema näoilme mustemaks kui öö: tema jõumasin on juba hõivatud ja süüdi saab selles olla vaid lumi, mida tal tuli auto pealt ja auto kõrvalt pool tundi maha lükata. 

Sportlik saavutus seegi, aga arvesse see ei lähe arvesse, sest lumi pole siiski kang ehk jõumasin. Nüüd vaid kiiresti sportima ja selles tuhinas ununeb mask sootuks. Nii majja sisenedes, kui ka riietusruumi uksest sisse tormates, mille kõrval must-valgel kirjas, et „riietusruumis on mask kohustuslik“. Aeg tiksub…