TARTU SPORDI VAIM GOŠA: kui meie oleks nii harjutanud, nagu jalgpallurid praegu, poleks keegi isegi esimest järku saanud!

Kõik, kes on näinud mõnd Tartu Tammeka jalgpallimängu, teavad teda. Peaks vaid mõni vastasega kokku põrganud pallureist murule lebama jääma, kui vana jooksumees Vladimir Heerik lippab kandade välkudes koos füsioterapeudiga platsile, käes kollane pudel. Sageli on selles leiduvast abi ning sinises särgis vutimees saab mängu nagu kord ja kohus jätkata.

Tammeka publik armastab Vladimirit ehk Gošat, nagu kõik teda Tartus tunnevad. Kui vanameister tunamullu oma 70. sünnipäeva tähistas, laulis Tamme staadion talle ühiselt õnnitluslaulu ning harvad pole ka juhtumid, kus kollase pudeliga platsile silkav Goša pälvib publikult kõige soojema aplausi. Talle näib see meeldivat, ning nii mõnigi kord korraldab ta pärast lõpuvilet väikse sõu, kastes riietusruumi suundudes väljaku ääres mängijaid ootavad noored jalgpallisõbrad tolles pudelis leiduva vedelikuga üle.