Mart Johanson: „Jaak oli minu vanem vend ja minu südames on tohutu tänutunne.“

Aigi Viira, 16. veebruar 2021

„Jaak oli saladus, saladus ka iseendale nagu me kõik, mõni rohkem, mõni vähem,“ arutleb Jaagu noorim vend Mart Johanson.

„Jaak otsis endaga tuttavaks saamist ja mingil hetkel võib-olla ka põgenes selle eest. See ei tähenda, et see oleks hea või halb, vaid see on suure missiooni saatus alati – sa ei leia seda üles. Meil olid tohutu pikad vestlused, see on meie perekondlik viga. Me ei suutnud kunagi proovi teha, vaid ööd läbi rääkisime sellest, mida tähendab proovi tegemine. Aga Jaagul oli üks läbivaid teemasid, mille üle mõtisklesime, igatsus elada seda elu, mida ta laulab. See oli tema ainuvõimalik viis elada. Talle oli sõna väga tähtis ja see oli erakordne anne niimoodi sõna kasutada. Mingitel hetkedel oli mul tunne, et ta ise ei saagi päriselt aru, kui sügavalt ta sõnastas asju, mida ta ei suuda elada. Nüüd ma lähen piibellikuks, aga ta otsis sõna suure tähega ja olen kindel, et ta lõpuks selle leidis. Ning leidis ka rahu.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?