Juhtkiri | Kuidas uskuda Eesti tippsporti
Nagu Eesti sporti tabanud jamadest vähe oleks, rabas kõiki teade, et maadleja Heiki Nabi on andnud positiivse dopinguproovi. Ühelt poolt näitab see keelatud ainete kasutamist kontrollijate töö tõhusust – tippsporti pole võimalik teha arvestusega, et kontrollid sinuni võibolla ei jõuagi. Teiselt kinnitab ka Nabi juhtum, kui õhukesel jääl sporditipud kõnnivad, sest teadliku dopingukasutamise kõrval pole täielikult välistatud ka keelatud aine juhuslik organismisattumine isegi juhul, kui kõike tarbitavat hoolega jälgida.
Ega arstid päris ilmaasjata hoiata isegi tavalisi tervisesportlasi, et ka hariliku valgupulbri tarbimine võib olla tervisele riskantne, sest peale tootja ei tea keegi, mida too pulber peale valkude veel sisaldada võib. Kuna Nabi puhul on tegu a-prooviga, siis b-proovi abil on võimalik kas kahtlused hajutada või vähemalt asjasse selgus tuua. Samas me teame Andrus Veerpalu näitel, et olümpiavõitjasse üksnes uskumisest jääb väheks, kui mees ise teiste usku tegudega ei kinnita.