Raivo Vare teistmoodi iseseisvuspäevast: kulda-karda propageerivat osa polegi vaja
Iga riik vajab oma sümboleid ja rituaale. Nii ka meie Vabariik. Tähtsaim päev on 24. veebruar, kui terve päeva kestavad erinevad paraadid, tähistamised ja pidulikud üritused. Päev algab traditsiooniliselt lipu heiskamisega Toompeal Pika Hermanni torni ja lõpeb piduliku kontserdi, presidendi kõne ja vastuvõtutuga, mida laialt kajastatakse ka meedias. Nii ka seekord. Samas on viirus teinud oma korrektiivid ja sundinud peale teatud muudatused sissejuurdunud traditsiooniliste ürituste korralduses. Eriti just inimeste massilise osaluse piiramisena.
Minu päev algas lipu heiskamisest meie küla platsil mererannas. See oli isegi pigem südantsoojendavam kui televiisori vahendatud suhteliselt traditsioonilises paatoslikuvõitu vormis, kuigi tavalisest hõredama osalusega Toompea-üritus. Ka oma lipp sai kodu ees üles tõmmatud. Terve päev kestis meedia eri kanalitest tulevate aastapäeva-lugude saatel. Mõned olid, nagu ikka, paatoslikumad, mõned inimlikumad ja südamlikud. Traditsioonilise paraadi ära jäämine võis küll kedagi häirida. Aga peab tunnistama, et selle asemel näidatud telesaade oli palju informatiivsem ja isegi kõnekam. Vähemalt nende jaoks, kes paraadi tavaliselt nagunii televiisorist vaatavad. Kuigi, jah, pisut oli kahju kavandatud uhkest ja häälekast sõjalennukite ülelennu mulje kaost, mida häiris viletsavõitu ilm.
Iga riik vajab oma sümboleid ja rituaale. Nii ka meie Vabariik. Tähtsaim päev on 24. veebruar, kui terve päeva kestavad erinevad paraadid, tähistamised ja pidulikud üritused. Päev algab traditsiooniliselt lipu heiskamisega Toompeal Pika Hermanni torni ja lõpeb piduliku kontserdi, presidendi kõne ja vastuvõtutuga, mida laialt kajastatakse ka meedias. Nii ka seekord. Samas on viirus teinud oma korrektiivid ja sundinud peale teatud muudatused sissejuurdunud traditsiooniliste ürituste korralduses. Eriti just inimeste massilise osaluse piiramisena.
Minu päev algas lipu heiskamisest meie küla platsil mererannas. See oli isegi pigem südantsoojendavam kui televiisori vahendatud suhteliselt traditsioonilises paatoslikuvõitu vormis, kuigi tavalisest hõredama osalusega Toompea-üritus. Ka oma lipp sai kodu ees üles tõmmatud. Terve päev kestis meedia eri kanalitest tulevate aastapäeva-lugude saatel. Mõned olid, nagu ikka, paatoslikumad, mõned inimlikumad ja südamlikud. Traditsioonilise paraadi ära jäämine võis küll kedagi häirida. Aga peab tunnistama, et selle asemel näidatud telesaade oli palju informatiivsem ja isegi kõnekam. Vähemalt nende jaoks, kes paraadi tavaliselt nagunii televiisorist vaatavad. Kuigi, jah, pisut oli kahju kavandatud uhkest ja häälekast sõjalennukite ülelennu mulje kaost, mida häiris viletsavõitu ilm.