Eili Neuhaus: „Jah, ma olen aastapäeva kontserdist puudutatud. Vähe sõnu ja palju emotsioone.“

„Ma ütleks lausa braavo! Olen puudutatud ja liigutatud ning sellist kontserti ma just ootasin,“ hindab lavastaja Eili Neuhaus tänavust vabariigi aastapäeva kontserti.

Lootsin, et selles on kõrvuti nii päevakajaline kui ka lootustandev pool. Ja oligi. Ma olen sellest kõigest hetkel veel kuidagi kõigutatud, mis tähendab, et see läks mulle korda, mis laval tehti. Tublid poisid ja tüdrukud! Mulle meeldis see, et üle tüki aja esimest korda andsid lavastajad märku, et Eestimaal elab teist keelt rääkivaid inimesi, olgu need siis venelased, või inimesed, kes mõistavad vaid viipekeelt. Sellel on minu jaoks märgiline tähendus. Rääkimata hetkeolukorra rõhutamisest, kus nätsutavad ülikondades mullipuhujad kaklevad ainult sellepärast, et kelle mull on suurem ja kuidagi see vanker libiseb neist ikkagi mööda. Ja sama on see ka kurb. Hale ja kurb, aga mis teha, me elame praegu sellisel ajal.