VIDEOEKSPERIMENT | Viis kümnesse lasku nelja sekundiga: „Vahel jõuab laskude vahepeal mõelda, mida poest ostma pean. Äkki on piim otsas?“

Oliver Lomp, 26. veebruar 2021

Tuhandetele teistele sportlastele sarnaselt ripuvad neli aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustel olümpia kiirlaskmises hõbemedali võitnud Peeter Oleski hooaja kohal küsimärgid — mis saab olümpiamängudest ja selle eelvõistlustest, kui palju treenida ja kust leida motivatsiooni? Veebruari alguses saadud Eesti meistrivõistluste kuld tõi aga tema näole taas naeratuse ja hinge soovi nuusutada püssirohulõhna. Koguni nii palju, et Olesk oli nõus oma teadmisi Õhtulehe võhikutega jagama.

„Ma ei uskunud tegelikult, et suudad kõik lasud ära teha. Väga tubli tulemus!“ kiitis Olesk ajakirjanikku pärast neljasekundilist finaallaskmist. Kindlasti oli nendes sõnades parajas doseeringus lohutust, kuna tegelikkuses ei mahtunud viimane ehk viies märk ajalimiidi sisse. Ja kuigi üks märkidest tabas suisa kümnesse ja teine üheksasse, siis kaks „arvesse läinud“ sooritust punkte ei toonud. Spordist endast võhiku silmade läbi: püstol ja tagasilöök on oodatust kergemad, 25 meetrit tunduvad kaugemad ja märklauad väiksemad, kui oli varasem ettekujutus. Tunnet, et märkidele üldse pihta ei saa, ei tekkinud, sest „kirbule võtmise“ loogikast peaks igaüks aru saama. Amatöörid proffidest eraldab aga täpsus — harjutuskordade puhul on tegijate jaoks kõik lasud alla kümne ebaõnnestumine — ning meeletu tempo, millega peab tegutsema.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?