Kirikuõpetaja Arne Hiob: „Ufoteema aitab kristlust selgitada.“
12. veebruaril tähistas Jaani koguduse õpetaja ja teoloogiadoktor Arne Hiob 60. sünnipäeva. Juubeliks ilmus tema sulest raamat „Inimene ja teispoolsus“, mis kristlikus paradigmas näib sensatsiooniline – selles on piiblipärimused ühendatud lendavate taldrikute ning tulnukatega. „Ma ei tea, kes need ufonaudid on, ma ei ole ühtegi sellist kohanud,“ tunnistab autor. Kuid see ei takista teoloogi uskumast maavälise intellekti olemasollu. „Kuidas eitada ufosid, väites samal ajal, et inglid on olemas?“
„Olen juba lapsest saati tajunud, et ajalik elu on väga piiratud, lühike ja mõttetu, kui ta ainult iseendaga piirdub,“ mõtiskleb Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob. Ent seda tunnet on alati saatnud aimdus millegi igavese järele. See läheb tagasi väga varasesse lapsepõlve. „Ma mäletan, et olin vist kolmeaastane, kui mõtlesin, et äkki ma lähen sõtta ja saan sõjas surma.“ See mõte tegi küll rahutuks, kuid ei hirmutanud. Sest juba kolmeaastasena aimas praegune juubilar, et maine-füüsiline eksistents on vaid osake suurest elukõiksusest. Äratundmine, et kristlus on see tee, mida käia, ei tulnud siiski kohe. „Edaspidi, noorena, ei olnud mul selget sihti, mida elus teha. Paljud asjad ei sobinud. Karjääri teha – mis mõtet sellelgi on?“ arutleb Hiob. Keskkooli lõpus tundus, et pühenduda võiks muusikale. „Õppisin oma onu Johannes Hiobi jälgedes harmooniat. Suvisel koolivaheajal tegin kaheksa tundi päevas harmooniaharjutusi. Läksin pärast Türi keskkooli lõpetamist Georg Otsa muusikakooli. Aga sellest ei tulnud midagi välja – minust ei olnud muusika alal vaevanägijat. Sain õnneks aru, et kui vaeva ei näe ja teised kõik näevad, siis pole mõtet nendega võistlema hakata. See kehtib iga ala puhul – andekas ja töökas lööb igal juhul üle selle, kes on andekas ja laisk.“ Otsa kooliga lõpetanud, jäi Hiob siiski mõneks ajaks pillimehe leiba teenima – mängis pulmades, restoranides ja matustel. Ning oli Paide laste muusikakoolis majandusjuhataja sekretär ja asendusõpetaja. Aga tung elu sügavamalt mõista ja mõtestada ei olnud kadunud.