Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirjanike teenistus aiva kukkus

Friedebert Tuglase teatel oli Kreutzwald saanud aastate töö eest tasuks vaid mõnikümmend „Kalevipoja“ priieksemplari, kui eepos lõpuks ilmus. Paremini ei käinud ka Kitzbergi käsi. Talle anti „Rätsep Õhu“ eest ajalehe Olewik viis aastakäiku, mille ta pidi ise maha müüma.

„Romaanisepa rasked ajad,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev 17. märtsil 1935. Näiteina tuuakse välja August Mälk, kes kirjutas viis aastat ajaloolist romaani „Surnud majad“ ja sai selle eest tasuks 1400 krooni, ning Mait Metsanurk, kes teenis „Ümera jõel“ eest 1000 krooni. Viimane kogus selle tarvis materjali 1926. aastast alates ning pani romaani paberile 20 kuuga, teab Esmaspäev öelda. Kuuteenistus olnud seega mõlemal kuni  50 krooni. Vähem kui lihttöölise tolleaegne keskmine palk.