Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas loodeti pääseda surmast... ja peavalust

Algas tormijooks raadiumiravile, nendib Uudisleht 24. märtsil 1934. Eesti arstid olid seda paar kuud välismaal õppimas käinud. Tallinna erahaiglas Tõnismäel hakati kiiritama vähihaigeid, aga asjast kuuldes oli kohe selliseidki inimesi, kes kurtsid tohutut peavalu ja palusid end raadiumiga terveks tohterdada.

„Ravimine on arstile kerge ja haigele valuta. Tehakse ainult paigapealne tuimendamine. Keskmiselt võtab haigla, olenevalt haiguse iseloomust, raadiumiga arstimise eest 30 krooni. Ka ei tule haigel kliinikumis viibida kuigi kaua. Kui haigus on parandatav, teeb raadium oma tervendava töö juba 5-6 päevaga,“ kinnitab ajaleht, öeldes siiski, et kui haigus on inimese mõne tähtsa organi lõplikult vallutanud ja tal on juba surm silme ees, pole ka raadiumiravist enam mingit kasu.