Kirikuõpetaja Eenok Haamer: „Olen elanud aastaid punkris ja maganud lambasõime taga sõnniku peal.“

Sirje Presnal, 25. märts 2021

Kirikuõpetaja Eenok Haamer mäletab märtsiküüditamise päevi rohkem kui 70 aastat tagasi, nagu olnuks see eile. Nende usklik pere oli üks tuhandetest, keda ootas sõit Siberisse. Ent viimasel hetkel otsustas ema Maimu teisiti: nad ei lase ennast kinni võtta ja ära viia. „Mul on praegu see pilt silme ees…“ meenutab Eenok Haamer.

„Ema oli minu ja akna vahel. Ta seisis täiesti liikumatult, siis korraga nõksatas peaga – lõi lõua üles. Ja hakkas asju pakkima. Igale lapsele seljakott kaasa…“ Suuremad lapsed koos emaga metsa, väiksemad tuttavate hoole alla. „Teadmata oli see, et kohtume oma väiksema õe ja vennaga alles kuue ja poole aasta pärast.“

Kirikuõpetaja Eenok Haamer mäletab märtsiküüditamise päevi rohkem kui 70 aastat tagasi, nagu olnuks see eile. Nende usklik pere oli üks tuhandetest, keda ootas sõit Siberisse. Ent viimasel hetkel otsustas ema Maimu teisiti: nad ei lase ennast kinni võtta ja ära viia. „Mul on praegu see pilt silme ees…“ meenutab Eenok Haamer.

„Ema oli minu ja akna vahel. Ta seisis täiesti liikumatult, siis korraga nõksatas peaga – lõi lõua üles. Ja hakkas asju pakkima. Igale lapsele seljakott kaasa…“ Suuremad lapsed koos emaga metsa, väiksemad tuttavate hoole alla. „Teadmata oli see, et kohtume oma väiksema õe ja vennaga alles kuue ja poole aasta pärast.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?