KUTSIKAPÕUD! „Pole vaja tulla, koeri enam pole!“

Koroonaajal perre koera otsima hakanud inimesed eeldasid, et lemmiku otsing on umbes sama kerge kui poest panni ostmine – valid välja, maksad raha ja oledki loomaomanik. Tegelikult on see sama närvesööv, kui minna tund aega enne pulmi poodi, leidmaks sealt endale parajas suuruses ülikond. „Koeri lihtsalt ei ole!“ kuuleb otsija.

Merilyn on koera tahtnud terve elu. Mullu, kui kehtestati eriolukord ja tuli palju kodus passida, sai ta indu juurde ning hakkas asja uurima. Ta kammis läbi kõik portaalid, kuid kohtas tühjust. Võimalik oli võtta koer varjupaigast, kuid keegi ei suutnud ennustada, kui suureks kutsikas kasvab ja milline võib olla tema iseloom ning Merilyn loobus. Tema jaoks oli oluline, et koer sobiks korterisse ja oleks pisemat kasvu.