VABAMEELSED TANTSUTÜDRUKUD JA KUPLEED: kabareed polnud Eesti Wabariigis vooruse verstapostid

„Eestlased olid kindlasti seksuaalselt tolerantsed ja isegi vabameelsed, mis aitas kaasa kabareede tähtsusele ja püsimisele,“ ütles Soome professor Kalervo Hovi pärast oma Tallinna restoranikultuuri tutvustava raamatu ilmumist. Suurimad tähed olid teatritöö kõrvalt kabareedes kupleesid esitanud Paul Pinna ja Alfred Sällik, kellele üheainsa esinemise eest Waba Maa andmetel maksti sada aastat tagasi tuhandeid marku. Kabareede peamistel vaevanägijatel, tantsijataridel, kelle helevalge reis romaani „Nimed marmortahvlil“ peategelase Henn Ahase Lindenis Siuru seltskonnas istudes erutuma pani,  suurt teenistust aga polnud. 

Kabareede algus oli tingel-tangel. Vähemasti kutsus rahvasuu nii laulu- ja tantsuprogrammiga lõbustusasutusi, mida sigines Tallinna XIX sajandi lõpul, kui siia valgus Venemaalt tehaseid ehitama tuhandeid töölisi, kes hakkasid ka lõbu otsima. Eeskätt olid tingel-tangelid Polgu ja Mardi tänaval, skandaalses lõbumajade piirkonnas. Pole siis ime, et tulevasi kabareetantsijatare saatis kuri kuulsus aastaid hiljemgi.