Annabel Agasild | Minust sõltub kõik ehk Väike säde teeb suure tule

Ma tean, mis tunne on olla väike. End tunda väiksena. Ma ei oska seda tunnet kuigi hästi kirjeldada, aga kes on tundnud end samamoodi suudab ehk mõista. Sa lihtsalt tunned ennast nii nähtamatuna, nii tühisena, nii ebaolulisena - nii väiksena. Nagu miski, mida sa ka ei teeks, ei mõjutaks siin maailmas midagi, sest kes olen mina, et miski, mida ma teeks üldse, kellelegi korda läheks või rõõmu teeks, rääkimata sellest, et ma saaksin siin maailmas üldse midagi muuta, kui ma olen nii väike.

Ma mõtlesin mitu päeva, millest kirjutada – ma tahtsin nii paljust kirjutada, aga sõnu ei leidnud. Nii paljust olulisest, millest kõneldes vähemalt üritada maailma paremaks ja hoolivamaks paigaks muutmisele kaasa aidata. Ja just siis, kui ma sõnasabast kinni sain ja oma mõttelõngale järele jõudsin, hargnes see lahti nagu ilusas mustris kampsun, mille ma ise suure vaevaga kudunud olin. Mis hoidis mind ja teisi soojas ja oli nii pehme. Mille kohta sain sõpradelt, perelt ja tuttavatelt nii palju kiidusõnu. Ja mille üle ma ise nii uhke olin.