Juhtkiri | Aitab vaktsineerimisskandaalidest

Värske raporteerimisega, et Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud veerand miljonit elanikku on umbes sama lugu nagu nõukaaegse trafaretse hinnanguga pidevate kommunaal- ja toiduprobleemide kohta – esineb veel üksikuid puudujääke, aga muidu on kõik kõige paremas korras. Nii tundub veerand miljonit esmapilgul suur arv, aga klaas pole ometi isegi pooltühi, sest kolmveerand miljonit pole veel kaitsesüsti saanud. Enamgi veel – ligi pooled üle 70-aastased on ikka veel vaktsineerimata hoolimata sellest, et vaktsineerimiskava peab just eakate kaitsesüstimist prioriteediks. Kui veel arvestada, et suure osa vanemast eagrupist moodustasid hooldekodude massvaktsineerimised, siis paistab ülejäänud 70+ kontingendi süstimine eriti kehvas valguses.

Ei saa ka väita, et eakate vaktsineerimine oleks olnud takistatud eeldatust väiksemate tarnete tõttu. Vaktsiini laekus küll, aga sellega süstiti hoopis muid sihtgruppe, mis omakorda tähendab, et vaktsineerimiskava võimaldab loomingulist lähenemist ja jooksvalt ümbertegemist. Nii on korduvalt nihkunud ka tähtajad – nüüd siis juba juunini -, mil süsti saamine peaks kõigile soovijaile kättesaadavaks muutuma. Siiski on ka muutusi olnud, sest ametnikud on lahti öelnud kinnisideest viia kogu vaktsineerimine läbi ainult perearstide kaudu ning läänest on üle võetud vaktsineerimiskeskuste idee.