Kaua me lagunenud majade elanike tervist tapame ja sõidukijuhte piiname! Noor äge mees nõudis suurtänavat risti läbi vanalinna
Tõnis Erilaid, 17. aprill 2021
Tallinn oli väike, unine, tolmune ja peaaegu tähelepandamatu XIX sajandi provintsilinn kauges Läänemere sopis, eemal Viini sädelusest ja Pariisi kunstimelust. Rohkem nauditi õlut kui harva Riiast siia sattunud kultuurikübemeid. Kuid juba olid linnahärrad otsustanud: „Harju värav, Pikk jalg ja endine Viru värav /---/ ei oma säilitamisväärset väljanägemist ja takistavad ainult liiklust /---/ Linn ei tunne ringmüüri säilitamise vastu mingisugust huvi /---/“. Tallinn otsustas end maailmale avada. Kaitsevööndi 45 tornist jäi alles vaid 26. Varsti kuulutas noor äge mees: kaua need vanalinna lagunenud majad tapavad elanike tervist!
Selle ajani, kui asuti vanalinna uusi uhkemaid maju ehitama ja linnamüüri maha tõmbama, läks ometi veel aega.