Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Moe juures hukkusid sõjaväelendurid

Sajandivahetuse paiku sattusin mingil ammu ununenud isiklikul põhjusel Tapalt edasi suundudes tihti Moe piiritusevabrikust mööda sõitma. Piidlesin vasakul pool teed olevaid hooneid silmanurgast, kuid ei keeranud kunagi suurelt teelt alla, et minna metsatukas peituva punatähelist lennukisaba kujutava mälestusmärgi juurde.

See meenutas tuisusel ja udusel päeval, 19. aprillil 1977 juhtunud traagilist lennuõnnetust. Nimelt põrkas siis Tapa lennuvälja poole minev sõjaväe transpordilennuk An-24 tiivaga vastu piiritusevabriku 32 meetri kõrgust korstnat (lennuplaani järgi pidi An sel ajal olema umbes 240 meetri kõrgusel). Pauk rebis selle ühe tiiva lahti ja süütas mootori. Lennukil õnnestus siiski majadest üle lennata ja langes alles siis põllule selili.

Sajandivahetuse paiku sattusin mingil ammu ununenud isiklikul põhjusel Tapalt edasi suundudes tihti Moe piiritusevabrikust mööda sõitma. Piidlesin vasakul pool teed olevaid hooneid silmanurgast, kuid ei keeranud kunagi suurelt teelt alla, et minna metsatukas peituva punatähelist lennukisaba kujutava mälestusmärgi juurde.

See meenutas tuisusel ja udusel päeval, 19. aprillil 1977 juhtunud traagilist lennuõnnetust. Nimelt põrkas siis Tapa lennuvälja poole minev sõjaväe transpordilennuk An-24 tiivaga vastu piiritusevabriku 32 meetri kõrgust korstnat (lennuplaani järgi pidi An sel ajal olema umbes 240 meetri kõrgusel). Pauk rebis selle ühe tiiva lahti ja süütas mootori. Lennukil õnnestus siiski majadest üle lennata ja langes alles siis põllule selili.