Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas taheti luua joomarite parandustöömaju

Esimesena püüdis mõttele joodikute parandusmajadest hoogu anda kirik, kelle väljaanne kirjutas 1926. aastal: „Joodikute arv kasvab aasta-aastalt. Riik ja omavalitsused kulutavad nende (haiguste raviks ja) ülalpidamiseks ikka suuremaid summasid. Kõiksugu koolide ja asutuste heaks on riigi poolt mõisad antud, mispärast mitte ka üht mõisat joodikute parandamiseks?“.

Kulus kaks aastat ja siis pöördus juba karskusliit valitsuse poole sooviga parandusmaja tarvis mõis saada. Sobivat Konju mõis Virumaal, Huuksi Järvamaal, Taali Pärnumaal või Vana-Antsla. Parandusmajja võetaks alkohoolikuid kuuest kuust kuni aastani, vajaduse korral kauemakski. Esimeseks arstimisvahendiks oleks kindel distsipliin ja töö ‒ kas põllul või töökodades.