Mart Soidro | Volber minu elus

Pagan võtaks! Juba teist aastat jääb seoses pandeemiaga tähistamata volbripäev ja sellele eelnenud öö. Võib-olla nõiad Blocksbergi mäel seda sabatiga tähistavad, - nendele ju piirangud ei kehti-, aga Emajõe Ateena on sel päeval ja ööl harjumatult vaoshoitud.

Muidugi, akadeemilised organisatsioonid tulevad kindlasti hajutatult kokku. Teevad võib-olla isegi oma hoovis lõkke, millest hakkajamad ka üle hüppavad, sest sporditegemine värskes õhus on sellest nädalast alates ju lubatud. Aga akadeemiliste organisatsioonide rongkäik läbi Tartu, linnapea ja ülikooli rektoriga õllejoomine ning vanad laulud ja terve hulk muid vigureid jäävad paraku tegemata. Ja vaevalt, et praeguseid tudengeid lohutab fakt, et vene ajal polnudki mingit volbriööd - üliõpilaste ainsaks meeleavalduse vormiks oli osalemine maidemonstratsioonil, millest rõõmu tundsid küll vaid komsomolikomiteese kuulunud karjäärihimulised tudengid. Ausate inimeste jaoks oli see aga üheks tüütuks kohustuseks. Kel vähegi oli võimalus, lasid nendel päevadel Tartust jalga ja tegelesid millegi mõistlikumaga.