Juhtkiri | Tänu emadele

Juba teist aastat järjest tuleb emadepäev teistmoodi – loodetavasti mitte päris ilma lille ja koogita, kuid sugulastega näost-näkku kohtumine pole mitte kõigile enesestmõistetav. Viirusehirm on pannud paljusid reisimisest (olgu või Eesti teise otsa) või ka lähedaste külastamisest loobuma, kui võimalik koroonaviirusega nakatumine kujutab neile juhtumisi suuremat ohtu.

Paraku on soov vahelduse, puhkuse ja meeldivate koosviibimiste järele suur, sest pandeemia-aegne argielu on sageli olnud katsumusrohke. Nagu tõdevad täna arvamusküljel kirjutajad: ebaõiglaselt suur koormus koduste majapidamistööde ja laste distantsõppe juhtimisel on langenud just emadele. Et Eesti naised on harjunud rabama ka töörindel meestega võrdselt, siis on kohustuste lisandudes tulemuseks koormus, mida on ühel inimesel pea võimatu kanda, ilma et tema enda heaolu kannataks. Soovime, et senisest enam märgataks neid, kes on pühendunud eelkõige teiste abistamisele, jättes oma vajadused ja soovid sageli tagaplaanile. Ja seda mitte ainult ühel päeval aastas või kriisiajal, vaid kogu aeg.