Kuidas Eesti oma vetest Riia Peeter Suure kuju leidis, olles Tallinna oma hävitanud 

Tõnis Erilaid, 8. mai 2021

Esimese maailmasõja rinne liikus 1915. aasta suvel kiiresti edasi. Nikolai II andis käsu Riiast tähtsamad kunstiteosed minema vedada. Kõige olulisemana Peeter Suure ratsakuju, mida ta ise oli käinud 6. aprillil 1910 avamas. Inglise aurik Serbino tõstis kolmetonnise kuju pardale ja pidi Hari kurku sõitma ootama edasisi korraldusi ning saatelaeva. Toda ei tulnudki. Serbino tolgendas Vormsi juures terve ööpäeva, kuni teda nägi Saksa allveelaev ja tulistas torpeedo, mis uputas aluse vana kalendri  järgi 3. augustil Vormsi tuletorni ees. Vrakk vajus umbes üheksa sülla sügavusele veerand või pool meremiili kaldast.

Eesti esimesi tuukreid, Vilsandilt pärit kapten Jakob Haus oli üks neist, kes sai võimudelt käsu pronksist Peeter I üles leida ja pinnale tõsta. Paraku ei leitud kuju laevaruumist ja otsingud jäid katki. Haus rääkis läinud sajandi 30. aastatel ajakirjanikele, et ta sai toona mitte just kuigi usaldusväärsetest allikatest teada, et torpeedoplahvatus kiskus osalt laevatekile ulatanud kuju – Peetri ratsu Lisetta ei tahtnud kuidagi trümmi  mahtuda – vrakist välja ning seda tuleb otsida eemalt merepõhjast. Laeval olnud pärnulasest madrus Jürgens oli rääkinud Hausi pojale: „Magasin parajasti laeva ruhvis, kui kärgatas plahvatus. Jooksin üles tekile ja kuulsin, et meid tabas torpeedo. Laev hakanud vajuma, meeskond hüppas vette, mina järel. Juba meres olles nägin, kuidas Serbinot tabas teine torpeedo ja Peetri kuju lendas kolmandast luugist välja merre. Laev liikus veel veidike edasi ja vajus põhja.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?