Peeter Sauter: „Vahur hoidis alati jahedat distantsi. Ent samas oli ka avatud.”

„Vahuriga sain ma tuttavaks viisteist aastat tagasi, kui me koos Andra Teedega sõitsime tsiklitega Euroopas ringi ja maandusime Brüsselis, kus Vahur elas tollal oma kirjanikust sõbra Serge van Duijnhoveni juures,“ meenutab kirjanik ja tõlkija Peeter Sauter oma esimest kohtumist Afanasjeviga.

„Mina tundsin Serge´i juba varasemast ajast, kui me kunagi olime koos mingil kirjanike rongil. Ja nüüd tsikliga Brüsselisse jõudes läksime talle külla. Sellest kohtumisest on mul meeles väga tore episood. Olin ostnud laari õlut, aga Serge´i juurde jõudes selgus, et teda polnudki kodus. Kes aga peagi saabus ja siis Serge tutvustaski mulle esimest korda Vahurit, kes oli Serge´i juures üüriliseks. Nii me jäime nende juurde õige mitmeks päevaks kostilisteks. Vahur töötas Euroopa Liidu juures välisteenistuses, kus ametis oli ka tema esimene abikaasa. Vahuril oli oma töö kõrvalt küllalti palju aega ja me hulkusime temaga mitu päeva mööda Brüsselit ringi, saades selle ajaga päris headeks semudeks. Kahjuks sealsamas Brüsselis läks ta oma esimesest abikaasast lahku ja siis lõppes tal ka töö välisteenistuses otsa,“ teab Sauter.