Georg Malvius | Les Misérables – Hüljatute edu saladus

Ma loen palju ega jää tavaliselt enne magama, kui olen sisse ahminud viis kuni kümme lehekülge värskelt soetatud teosest. Puhkuse ajal loen ka päeval ning raamat, mille juurde ma ikka ja jälle uuesti naasen, on „Les Misérables“ ehk „Hüljatud“.

Kui olin kolmteist, andis üks sõber selle „tellise“ mulle seiklusjutuna, sest ta teadis, et ma armastan seiklusi. Tõlkes oli teos väga suur ja raske: 2783-leheküljeline. Tegu oli ühe kõigi aegade pikima romaaniga - algversioonis oli sõnu 655478. Pidasin seda paksuks ja tahtsin lugemist suvevaheajani edasi lükata. Kuid järgmisel õhtul lugesin siiski paar lehekülge - ning siis ei suutnud ma seda enam käest panna! Tahtsin igal õhtul teada, mis „Hüljatute“ eripalgelistest tegelastest edasi saab. Trellide taha mõistetud Jean Valjean ja tema lunastus, Fantine'i armetult lühike elu, mille jooksul ta üritas oma tütart ülal pidada, Mariuse, Cosette'i ja Eponine'i armukolmnurk, politseinik Javerti õiglusele pühendatud elu, mis lõpeb vabasurma minekuga - selles romaanis on kõike!