Juhtkiri | Ambitsioonitu vaktsineerimisplaani digiummik

Juba mõnda aega on ilmne, et Euroopa Komisjoni poolt kolm kuud tagasi välja hõigatud eesmärk vaktsineerida 70% ELi elanikest 1. juuniks pole määratud täituma. Kuigi Eesti on innovaatilise väikeriigina püüdnud alati olla esirinnas, on peaminister Kaja Kallase seatud latt märksa madalam, lootes sama tulemuseni jõuda alles suve lõpuks, kalendrisuvi lõpeb meil aga alles 21.septembril. Nii pika tähtaja seadmine kõneleb meile aga mitte enam vaktsiinipuudusest, vaid pigem puuduvast plaanist, kuidas keelitada süsti saama kõhklejaid ja vaktsiinivastaseid.

Praegu on huviliste asjus olukord rõõmustav, kui digiregistratuuris on elavas järjekorras olnud isegi 60 000 vaktsineerimisaega kinni panna soovinud inimest. Kui aga arvestada, et ooteajad on ulatunud ka 7–8 tunnini, siis kokkuarvestatult tähendab see kolossaalset ajakadu ning mingist innovaatilisest lähenemisest vaktsineerimise korraldamisel ei saa juttugi olla. Enamgi veel – halvatud on sisuliselt kogu e-meditsiin, sest süstisoovijatega samas järjekorras peavad ootama ka arstiaegade broneerijad, digilukku minna soovijad, oma retseptide kontrollijad või ka koroonatesti tulemuste ootajad. Kui talvel lükkasid haiglad edasi plaanilised operatsioonid ja eriarstiabi oli pärsitud, siis vaktsineerimise korraldamatuse tõttu on kogu muu e-tervishoid jälle blokeeritud.