Juhtkiri | „Eesti laulule“ reformi!
Pole mingit põhjust meid Eurovisionil esindanud Uku Suvistele ette heita, et Eesti tänavu lauluvõistluse finaali ei pääsenud. Lõpuks mängib suurvõistlusel määravat rolli ka juhuslikkus, näiteks see, millised riigid satuvad koos poolfinaali, kas ollakse kultuuriliselt-keeleliselt lähedased või suisa naabrid. Lavale tuleb tuua midagi väga erilist, et ka ebasoodsatest oludest võitjana välja tulla. Pealegi võiks naljaga pooleks öelda, et Suviste tegi Eesti rahvale suisa teene, sest võimalik peavõit keset poliitikute kärpimistuhinat võinuks tähendada, et korralduskulud tulnuks ei tea veel kust teiste professionaalsete muusikute arvelt kokku kraapida.
Küll aga tasub vaadata suurt pilti, sest Eesti ainus võit sel lauluvõistlusel jääb 20 aasta tagusesse aega ja vahepealsel ajal oleme vaid viiel korral pääsenud esikümnesse. Kui Eurovision pakub erakordset platvormi, tutvustamaks oma riiki ja kultuuri, siis miks peaks Eesti maksumaksja, kelle toel meile esindaja valitakse, leppima keskpärasusega? Pigem on kestev ebaedu märgiks, et on aeg riskida „Eesti laulu“ konkursi radikaalse reformimisega – mis meil enam kaotada? Seda enam, et kui trend on niigi kulude kärpimise poole, siis saaks võistluse ühe hooga muuta ka rahakotisõbralikumaks.