Ene Pajula | Tere, meie oleme ka siin! ütleb mammi

Oma eelmise arutelu lõpuks kirjutas mammi, et tal on hea meel, et Tallinna linnateater lõpuks tõesti korraliku teatrisaali saab. Kuna ta on eluaeg olnud teatrisõber, ja Estonial on tema elus alati olnud väga oluline koht, siis ei saa mammi sinna midagi parata, et talle läheb korda ka Estonia teatri tulevik.

Esimest Estonia-külastust mäletab ta tänini – see juhtus 1954. aastal ja etendus oli „Luikede järv“ Helmi Puuriga. Viimased andmed pärinevad küll mammi emalt, aga too balletietendus on mammi ajju kõrvetatud tänini, sest see oli nii õudne! Esimeses ja kolmandas vaatuses seisis keset lava kõrge kalju, kust eraldus kuri nõid, nii et nelja-aastane mammi kartis kogu aeg paaniliselt, et mis nüüd juhtuma hakkab. Kas see nõid tuleb tallegi kallale? Teises vaatuses nõida ei olnud, nii et seda vaatas ta rahulikult ja huviga, aga kolmandas vaatuses oli kogu õudus tagasi.