Juhtkiri | Vaktsineerimisele hoogu juurde

Kui märtsi keskel sai tervise- ja tööminister kiidelda, et Eesti on vaktsineerimiskiiruse poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas kolmandal-neljandal kohal, siis nüüdseks on olukord muutunud: esmaspäevase seisuga oli Eestis vähemalt ühe süstiga vaktsineeritud 33,3% elanikkonnast, Euroopa Liidu keskmine oli aga 35%. Vahe võib esmapilgul paista tühine, kuid nagu juhib tähelepanu vaktsineerimisel hoolikalt silma peal hoidnud Tallinki juht Paavo Nõgene: märgiline on, et vaktsineerimisjuhi tööletulekuga kukkusime kolmandalt kohalt kuueteistkümnendaks.

Põhjus, miks riigid nagu Soome on Eestil eest ära jooksnud (nädala alguseks oli vaktsiini saanud 41,5% soomlastest), peitub osaliselt teise vaktsiinidoosi edasilükkamises, mis võimaldab teha olemasolevate dooside arvel rohkem esmaseid kaitsesüste. Kuigi Eestis on vaktsineerimise korraldajad korduvalt sugeda saanud, et meil seisab kümneid tuhandeid doose ladudes, on siiski kaheldav, kas enam maksabki kahe süsti vahelist aega pikemaks venitada. Esiteks oleks see ebaõiglane nende suhtes, kes viimastena vaktsineerima pääsedes peaksid täieliku kaitse saavutamist ootama kõige kauem. Teiseks on kätte jõudmas suvepuhkused, mispuhul on täielik vaktsineeritus eriti oluline, et vähendada võõraste haigustüvede sisse toomise tõenäosust, reisimismugavusest rääkimata.