Seisukoht | Hoidke silmad-kõrvad lahti!

Iga halb asi on millekski hea. Alles tuli sõna otseses mõttes pisar silma, kui telesaates näidati lõiku Eesti 100. aastapäeva tähistamise käigus peetud suurest peost ERMis: saal oli puupüsti täis, inimesed tantsisid, kallistasid, naersid ja lobisesid, 2+2 või 50% nõuetest polnud kellelgi veel õrna aimugi.

Nüüd, kui üle hulga aja sai esimest korda kohvikuterrassil istuda, nina vastu päikest keerata ja kinnisilmi ümbritsevat igapäevamelu kuulata, võttis jälle silma niiskeks – kas tõesti on normaalne elu peaaegu et tagasi? Kes oleks veel mõni aeg tagasi osanud arvata, et isegi üks tavaline kohvikuskäik võib olla oluline sündmus!

Iga halb asi on millekski hea. Alles tuli sõna otseses mõttes pisar silma, kui telesaates näidati lõiku Eesti 100. aastapäeva tähistamise käigus peetud suurest peost ERMis: saal oli puupüsti täis, inimesed tantsisid, kallistasid, naersid ja lobisesid, 2+2 või 50% nõuetest polnud kellelgi veel õrna aimugi.

Nüüd, kui üle hulga aja sai esimest korda kohvikuterrassil istuda, nina vastu päikest keerata ja kinnisilmi ümbritsevat igapäevamelu kuulata, võttis jälle silma niiskeks – kas tõesti on normaalne elu peaaegu et tagasi? Kes oleks veel mõni aeg tagasi osanud arvata, et isegi üks tavaline kohvikuskäik võib olla oluline sündmus!