Juhtkiri | Leevendused on vastutustundlikele

Võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega on Eestil läinud seoses piirangutega isegi hästi. Kui meieni jõudsid teise laine karmid keelud alles veebruaris ning nüüdseks on ühiskond paari kuu järel jälle lahti, on meist lääne pool nii mõnigi maa, kus ranged piirangud kehtivad juba möödunud aasta sügisest, end veelgi aeglasemas tempos avamas.

Muidugi tuleb küsida, mis on olnud Eesti puhul hilise sulgemise ja varase avamise hind, sest 1252 viirusesurma pole ju kaugeltki väike arv, lisaks haiglate võimekuse piirini ulatunud meditsiinisüsteemi jõupingutused. Tagantjärele on raske hinnata, mil määral oleks keeldude varasem kehtestamine vältinud Eesti tõusmist maailma nakatumistippu. Küll aga saab leevenduste puhul küsida, kas ei hakka nakatumisnäitaja ühtäkki kõiki piiranguid maha võttes uuesti kerkima. On ju Soome valinud erinevalt meist teistsuguse lähenemise ja järgib ranget piiripoliitikat, mis on seal ära hoidnud viiruse laiema leviku. Meist mitu korda madalama nakatumisnäitajaga põhjanaabrid ei lase end kõigutada ka Eesti nurinast Kalevipoegade pendelrände võimaldamise asjus – oma rahva tervis ikka ennekõike!