Kõu kärgatas päikeselisel suvepäeval: Nõukogude Liidu ultimaatum Eestile

Tõnis Erilaid, 12. juuni 2021

Kui August Rei, Eesti saadik Moskvas astus pühapäeval, 16. juunil 1940 kell 14.30 NSV Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi kabinetti, teadis ta paar päeva varem Leedule esitatud ultimaatumi tõttu sealsest valitsusevahetusest ja Nõukogude vägede sissemarsist ning võis seega aimata, et see kujutab endast Eestile ohtu. 14. juunil oli alanud meie sadamate blokeerimine ja Soome lahel tulistati alla Tallinnast Helsingisse sõitnud liinilennuk Kaleva. Ometigi oli Rei muretu ja lubas saatkonnatöötajatel Stalini suvila taha Moskva jõkke suplema minna. Molotov alustas kõnelust oletusega, et küllap Rei juba aimab, miks ta välja kutsuti. Saadik katkestas välisministri jutu ja ütles, et tahtis samuti temaga rääkima tulla.  

Rei tunnistas kohe, et ta pole küll saanud oma valitsuselt instruktsioone, kuid tahab siiski Molotovile rõhutada, et Eestil ei ole Leeduga mingisugust liitu. Siin katkestas välisminister teda omakorda ja luges ette Nõukogude valitsuse avalduse, kus öeldi muu hulgas: Eesti ei ole likvideerinud NSV Liidu vastu suunatud Lätiga loodud sõjalist liitu, vaid on seda isegi laiendanud, tõmmates sellesse Leedugi ning püüdes ka Soomega sama teha. „Pärast Nõukogude Eesti vastastikuse abistamise pakti sõlmimist peab Nõukogude valitsus NSV Liidu vastu suunatud Eesti, Läti ja Leedu sõjalise liidu eksisteerimist mitte ainult lubamatuks ja talumatuks, vaid ka ülimalt ohtlikuks enda piiride julgeolekule... Valitsus leiab, et sellist olukorda pole võimalik kauem taluda ja peab kategooriliselt vajalikuks ja edasilükkamatuks, et Eestis loodaks valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude Eesti pakti ausalt ellu viia, et viivitamatult oleks kindlustatud Nõukogude sõjavägedele vaba läbipääs Eesti territooriumile nende paigutamiseks Eesti tähtsamatesse keskustesse küllaldases suuruses...“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?