Kolmandat põlve võimleja: „Mul on elu jooksul vahele jäänud ainult üks pidu – see oli siis, kui mul sündis poeg.“

Katrin Helend-Aaviku, 3. juuli 2021

„Võimlemisega on tegelnud nii minu vanaema kui ka ema. Mina ise võimlen ja võimlevad ka minu kaks tütart. Lapselapsi mul veel pole, aga oleme rääkinud, et kõik väiksed, kes kunagi meie perre tulevad, hakkavad ka algul koos minuga võimlema ja lähevad pärast tantsuringi,“ räägib Hedda Pihlamägi, kelle peres on võimlemine au sees juba neljandat põlve. Ka poeg valis ilmale tulekuks võimlejatedünastia jaoks ainukese parima võimaliku aja – tantsupeo. Samal ajal kui Hedda poeg haiglas ilmavalgust nägi, tantsis tema võimlemistrupp Kalevi staadionil.

Homme tantsivad spordiseltsi Kalev 120. aastapäeva võimlemispeol teiste seas ka Tallinna saksa gümnaasiumi õpetaja Hedda Pihlamägi koos oma vanema tütrega. Noorem tütar on kohal võimlemistreenerina. Peres on võimlemissädet antud põlvest põlve edasi nagu hinnalist teatepulka. Hedda ise on võimlemisega tegelnud kogu elu. Sama ala on paelunud ka tema tütreid.

„Võimlemisega on tegelnud nii minu vanaema kui ka ema. Mina ise võimlen ja võimlevad ka minu kaks tütart. Lapselapsi mul veel pole, aga oleme rääkinud, et kõik väiksed, kes kunagi meie perre tulevad, hakkavad ka algul koos minuga võimlema ja lähevad pärast tantsuringi,“ räägib Hedda Pihlamägi, kelle peres on võimlemine au sees juba neljandat põlve. Ka poeg valis ilmale tulekuks võimlejatedünastia jaoks ainukese parima võimaliku aja – tantsupeo. Samal ajal kui Hedda poeg haiglas ilmavalgust nägi, tantsis tema võimlemistrupp Kalevi staadionil.

Homme tantsivad spordiseltsi Kalev 120. aastapäeva võimlemispeol teiste seas ka Tallinna saksa gümnaasiumi õpetaja Hedda Pihlamägi koos oma vanema tütrega. Noorem tütar on kohal võimlemistreenerina. Peres on võimlemissädet antud põlvest põlve edasi nagu hinnalist teatepulka. Hedda ise on võimlemisega tegelnud kogu elu. Sama ala on paelunud ka tema tütreid.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?