Voldemar Kolga elukaaslane: „Volli jäi lõpuni lootusrikkaks ja ootas väga, millal saab jälle reisima minna.“

Katrin Helend-Aaviku, 5. juuli 2021

„Volli pidas alati tähtsaks seda, mis ei ole silmaga nähtav, mis on fassaadi taga. Tema jaoks oli oluline teada, mis milleni viis, mis olid need nähtamatud seosed, et leida midagi edasiviivat. Ta tahtis ikka, et inimestel läheks hästi, ning püüdis alati aidata neid, kes talle helistasid, ja motiveerida neid inimeseks olemises,“ jagab oma mälestusi 1. juulil ootamatult igavikku lahkunud psühholoogiaprofessori Voldemar Kolga elukaaslane Urve Lauk.

„Vollil oli suur kirg lillede vastu, neid oli kodus hästi palju, mõnikord mulle tundus, et liigagi palju. Kaktused tihti torkisid mind koristamise ajal, aga tema oli väga rõõmus, kui nad õitsesid. Ta pani nendest pilte Facebooki üles, et kõik näeksid. Ta istutas ka taimepoegi ümber ja jagas neid kõigile, kes tahtsid,“ meenutab Urve.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?