Juhtkiri | Kas terviseamet on ikka usaldusväärne?
Terviseameti külmaladude soojenemise põhjuste ja vastutajate kindlakstegemine on kindlasti vajalik hoolimata peaminister Kaja Kallase hinnangust, et see raskendaks riigi vaidlusi kindlustusseltsiga hüvitise kättesaamise üle. Kuid eelkõige on vaja toimunust õppust võtta, et vältida tulevikus suures koguses vaktsiinide ja ravimite riknemist. Küsimus on seda õigustatum, sest sotsiaalminister Tanel Kiige kinnitusel oli terviseameti juhilt laekunud informatsioon ebatäpne, kuna temperatuur hakkas esialgu välja öeldud 23.juuni asemel oluliselt varem ning ka sellel laupäeval kerkis temperatuur reservlaos üle normi, nii et terviseameti juht kutsus appi päästeameti karantiini pandud ravimeid hulgimüüja lattu evakueerima.
Õhtuleht kirjutas jaanuaris juhtumist, kus ülikooli kliinikumis süstiti vastsündinuile külmkapi rikke tõttu soojenenud vaktsiini ega teavitatud sellest lapsevanemaid. Toona pidas terviseamet rikkumist sedavõrd tõsiseks, et algatas menetluse, kuna külmkapi temperatuuri ei kontrollitud ja soojenenud kapist tõsteti vaktsiin lihtsalt teise külmkappi. Saades praegu teada terviseameti enda lao soojenemistest, millele pole tänini suudetud piiri panna ning mida ameti endise kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul on juhtunud ka varemgi koos vaktsiinide ja ravimite mahakandmisega, kerkib õigustatud küsimus - kas terviseameti laos olevad kõik vaktsiinid on läbi aegade toimunud temperatuurikõikumiste ja külmaahela katkemiste tulemusel olnud ikka esialgsete omadustega?