Kätlin Kuldmaa | Iga mõtlev inimene saab aru, et kommunismiohvrite memoriaal ja jalgpallihall ei sobi kokku

Kätlin Kuldmaa, ajalooõpetaja, Isamaa, 6. juuli 2021

2018. aasta augustis avati Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, mis võeti soojalt omaks avalikkuse, ruumiekspertide ja kunstiinimeste poolt. Vahelduseks ei vaielnud ega vingunud keegi – tõesti igati õnnestunud mälestusmärk. Avalikkus ei teadnud tookord, et enne arhitektuurikonkurssi välja kuulutamist oli algatatud memoriaali krundi kõrvale jalgpallihalli detailplaneering. Arhitektide liit eeldas heas usus, et kuna planeering on veel menetluses, saab seda muuta. Konkursi lähteülesandes tulevast jalgpallihalli ei mainitud ja selle tekkega ka ei arvestatud. Teemast huvitatud inimesed on juba pea aasta jälginud hingevärinaga, kas enamikel päevil aastast tuleb mälestamise taustahelide hulka arvestada ka sportmängudega kaasnevaga.

Möödunud sügisel jõudsid eri osapooled suurte pingutustega kokkuleppele. Levadia oli nõus memoriaali taha planeerima administratiivhoonet ja linn koostöös riigiga lubasid leida jalgpallihallile sobivama krundi. Kompromiss, mille saavutamiseks nähti vaeva, ununes võidupüha ja jaanitralli varjus linnavalitsusel ja riigil täiesti ning arusaamatutel põhjustel mindi tagasi lahenduse juurde, mis naeruvääristab kogu rahva jaoks olulist mälestusmärki. Oma hävitava hinnangu on sellele mõttele korduvalt andnud ka mitmed arhitektid.  Avalikkuses on sellel teemal rohkem sõna võtnud Tallinna linn. Praegune justiitsminister Maris Lauri on olukorda kommenteerides öelnud, et proovib leida juriidilisi lahendusi (?), ajab omakorda vastutuse linna peale ning vaatab lahenduse otsimiseks riigihalduse ministri Jaak Aabi poole. Koomiline, arvestades, et Keskerakond ja Reformierakond on koalitsioonis koos.  Nii olulise tähtsusega mälestusmärk ei ole kindlasti koht, kus mingit kahtlase väärtusega kommunikatsioonioperatsiooni KOV-valimiste eelsel ajal ajada. Kuigi memoriaali taga toimuvad ka praegu trennid, on laste ja noorte seisukohalt jalgpallihalli alternatiivsed asukohad, näiteks välja pakutud Lasnamäe, potentsiaalselt palju praktilisemad. Maarjamäe nõlval elavate laste hulk on väike ja piirkonda tõenäoliselt väga suures mahus ei saa noori tulevikuski juurde tulla. Lasnamäel on potentsiaalseid pallihuvilisi kordades rohkem. Levadia on välja toonud, et sooviksid lisanduvate kuludega seoses saada 600 000 eurot kompensatsiooni. Krunt memoriaali juures on tõesti magusama väärtusega – merevaatega elamumaa kesklinnale üpriski lähedal. Maa sihtotstarbe muutmine ei ole tegelikult väga keeruline.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?